Eestil ei ole andmeid, mille järgi seoks USA puutumatuseleppe allakirjutamise NATO edasise laienemisega.

Mitu Taani ajalehte ja ka Bri­ti majandusleht Financial Times on refereerinud USA suursaadiku sõjakuritegude osas Pierre-Richard Prosperi sõnu teisipäeval taani ajakirjanikele, mille ko­ha­selt võib NATO laienemine sat­tuda noaterale, kui USA sõ­duritele ei tagata puutumatust.

Prosper ütles, et USA ei suuda vältida puutumatuse küsimust NATO liitlaste hulgas, kui NATO kandidaatmaad ei kirjuta puutumatuseleppele alla.

Kui Euroopa keeldub Ameerika Ühendriikide sõjaväelastele RKK eest puutumatust tagamast, võib see Prosperi sõnul tekitada probleeme tulevases sõjalises koostöös USAga rahukaitseoperatsioonides Euroopas ja mujal. «Kui Euroopa ühiselt ei ütleb, siis status quo enam ei kehti ja meie koostöö nendes küsimustes läheb revideerimisele,» sõnas Prosper.

Tiido survet ei näe

Välisministeeriumi asekantsler Harri Tiido ütles eilsel pressikonverentsil, et «puuduvad indikaatorid, et antud seos tuleks jutuks» peaminister Siim Kallase kohtumisel USA presidendi George W. Bushiga septembri algul.

Tiido andmeil ei ole puutumatuseleppe ja NATO laienemise vahelist seost mainitud ei kon­taktides Tallinna USA saatkonnaga ega Washingtonis. «Võimalik, et keegi on selle seostanud,» ütles Tiido. Tema sõnul tasuks ära oodata, mida ütlevad NATO liikmesriigid ametlikul tasandil. Praegu ei ole USA poolt puutumatuseleppe osas mingit survet märgata, kinnitas ta.

USA tahab, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (RKK) statuudiga ühinenud riigid kirjutaksid alla kahepoolse puutumatuseleppe, millega USA sõ­du­rid saaksid vastaval maal te­gut­semiseks puutumatuse. Ehk­ki USA ise ei ole RKK statuuti ratifitseerinud, kuuluksid Amee­rika sõdurid RKK-le väljaandmisele, sest statuudi järgi astuvad RKK ette ka need, kes RKKga ühinenud maa territooriumil panevad toime sõjakuritegusid.

Ka Eesti on RKK statuudiga ühinenud. Praegu on USAga puu­tumatuseleppe sõlminud Rumeenia ja Iisrael. Puutumatuseleppe allakirjutamise eest on kandidaatmaid hoiatanud aga euroliit ja nädala algul teatasidki Baltimaade peaministrid, et on puutumatuseleppe küsimuses ühte meelt euroliiduga.

Kutse saamine pole kindel

Tiido ütles ka, et pole lõpuni kindel, kas Eesti saab NATO Praha tippkohtumisel kutse alliansiga liitumiseks. Samas hoia­tas ta, et halvim, mis meid tabada võiks, oleks kaitse-eelarve laialijagamine pärast kutse saamist. «2004. aasta keskpaigani on askeldamist küll,» ütles ta.

Oktoobris väljastab Euroopa Komisjon aruande kandidaatmaade kohta ja seda vaatavad ka NATO liitlased, ütles Tiido.

Märkmed: