Eesti langes mingites tabelites jälle mitu kohta tahapoole. Ühes kultuurivaldkonnas oleme aga nimekirja eesotsas. Ja oma uudispomm on tänases päevas ka.

Meie ise peame igasuguste edetabelite üle arvestust ja jälgime hoolega. Jätkuvalt.

Alates Eurovisiooni lauluvõistlusest, mille kohta teisipäeval teatati, et lauluvõistlus „Eesti laul 2010“ toimub, selle võitja sõidab Saksamaale võitma ja show tuleb vägevam kui kunagi varem.
Aga.

Lehed teatasid, et Eesti langes pressivabaduse tabelis kolm kohta. Pressivabaduse indeksitabeli esikohta hoiab jätkuvalt Soome, järgnevad Island, Holland, Norra ja Rootsi, teatas organisatsioon Reporters Without Borders.

Eesti jagab tabelis Iirimaaga 9.-10. kohta, langedes eelmise aastaga võrreldes kolm kohta. Leedu jagab Taani ja Jaapaniga 11.-14. kohta, Läti on koos Trinidad ja Tobagoga 30.-31. kohal. Venemaa asub 140. kohal. Kokku on nimekirjas 178 riiki.

Soolise võrdõiguslikkuse tabelis langesime kogunisti 10 kohta. Eileõhtuses telesaates „Vabariigi kodanikud“ arutlesid stuudiokülalised-poliitikud, kuidas selline koht on saadud ja mis siis Eestil viga on. Tundub, et viga ei ole tegelikult midagi. Mehed lihtsalt töötavad kohtades, kus on suuremad palgad ja naised jälle seal, kus palgad on väiksemad (näiteks koolides ja lasteaedades). Rootsis näiteks töötab lasteadnikena üsna palju mehi, aga seal on palganumbrid teised. Missugune mees läheks peale hea hariduse omandamist ametisse, kus kuupalk on pool Eesti keskmist? Nii et see sooline ebavõrdsus on paberi peal nähtav ühtmoodi, elus aga hoopis teisiti. Loomulikult saab naisminister samapalju palka kui ta meeskolleeg, samuti arst või trollijuht. Aga mine sa seda Euroopasse selgitama.

Kolmapäevaseks uudispommiks on aga järjekordne emotsionaalne nö maailmavalitsejate väljaütlemine eesti ja vene keele kohta Eestis.

Rahvaste Ühenduse ametnikele ei meeldi miskipärast see, et Eestis riigikeeleks eesti keel on. Eestil tuleks ÜRO rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee arvates kaaluda avalike teenuste pakkumist kakskeelsena ja loobuda trahvimisest keeleseaduse nõuete rikkumise eest. Komitee kutsub Eestit üle vaatama oma seadusandlust, millega rahvusvähemuse keele kasutamist avalikes teenustes lubatakse üksnes maakondades, kus rahvusvähemused moodustavad poole elanikkonnast. Ettepanek kaaluda „avalike teenuste pakkumisel kakskeelset lähenemist“ tähendaks aga sisuliselt vene keelele ametliku staatuse andmist. Raadios ja ajalehtedes tuntud kolumnist Kivisildnik leiab, et säärast asja ei tohiks juhtuda.

„Meil on põhiseadus, kus on kirjas, et see riik on selleks, selleks ja selleks… juttu on ka eesti keelest. See riik on eesti keele kaitsmiseks, mitte igasuguste muude keelte,“ lisas ta.

„Eesti rahvaga on see paha asi, et ega tal vist mingit muud identiteeti peale keele ei olegi. Kui seda ei kaitse ja asja tõsiselt ei võta, siis võib kõik põhiseaduse punktid ära muuta,“ leidis Kivisildnik.

Välisminister Urmas Paeti hinnangul ei maksaks ÜRO soovitust siiski tõlgendada kui soovitust anda vene keelele ametlik staatus.

Uudisnupp ÜRO rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee Eesti kohta käiva ettekande muutumine päeva jooksul suureks uudispommiks pani ka riigikogu IRL-i fraktsiooni liikme Andres Herkeli imestama. „Ikka kehtib reegel: anna väike sõnum riigikeele või kodakondsuse teemal ja see paisub suureks mulliks. Rahvusvaheline organisatsioon annab sõnumile salapärase aura, aga üksikasjalisemalt taustu ei tunta ja ei teata sedagi, millise kaaluga nood soovitused on,“ lisas ta.

Et emotsioone pisut maha võtta, tuleb teada, et selliseid (ja igasuguseid) ülevaateid maade kohta koostatakse regulaarselt.

„Me lihtsalt oleme kõik need küsimused ammuilma läbi kaalunud ja jõudnud järeldusele, et Eesti on rahvusriik, kus riigikeel on eesti keel ja ainult eesti keel,“ lisas ta.

„Sealjuures on kõik põhiõigused ja näiteks kodakondsuse saamisega seotud protseduurid Eestis sellised, et me vastame Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kõrgetele standartidele. Ja need standardid on paljude ÜRO liikmesriikide jaoks seni veel täiesti püüdmatus kauguses,“ nentis Herkel.

Nii me elame sügistuulises Eestis. Pisiuudised on nagu igal pool maailmas. Autoavariid, vargused, teederemont, valimisvõitlused. Need eriti emotsioone ei tekita.

Märkmed: