Ehk on mõnel lambakasvatajal juba oinaski veristatud, sest igal oinal ju on mihklipäev.
Kirikukalendris on aga mihklipäev hoopis peaingel Miikaeli päev. Temast räägitakse Piiblis kui taevaste väehulkade juhist. Jumal on andnud Miikaelile hulganisti tähtsaid ameteid. Tema on see, kes puhub pasunat ülestõusmise ajal, tema ülesandeks on vastu võtta surematuid hingi, kui need maa pealt lahkuvad ja neid kaaluda jne.
Käisin täna ka viimasel seeneretkel ja lugesin hooaja lõpetatuks. Seenesöömises jookseb ida- ja läänemaailma piir läbi Kesk-Eesti, kinnitab seeneteadlane Erast Parmasto, keda meil austavalt seenevanaks hüütakse. Soomes süüakse ka palju seeni, ka Prantsusmaal, Rootsis aga pea üldse mitte. Tegelik ja õige seenevana oli aga hoopis Nikolai Witkowsky. Ta oli väiksepalgaline arveametnik, kes käis seenel lumest lumeni igal pühapäeval. Seenevana avastas professor Elmar Lepik ja viis ta tõsise teadustööni. Viimastel eluaastatel töötas Witkowsky tänu professor August Vaga tähelepanelikkusele TRÜ botaanika kateedris laborandina. Ta oskas vene, eesti, saksa ja ladina keelt, võib-olla ka poola keelt. Nikolai Witkowsky ehk Seenevana (1868–1948) oli oma eluajal paar aastakümmet Eesti parim söögi- ja mürkseente tundja. Parmasto ütleb,et Eestis on kuskil 300-400 liiki söögiseeni, aga igaks juhuks ei tohiks neid kõiki propageerima hakata, sest arstidel tuleks siis väga palju tööd.
Terve seenehooaja sai aga nii internetis kui sõprade vahel hulganisti igasuguseid hoidiste retsepte vahetatud. Tundub, et see retseptidega katsetamine on ka üks uus eestlaste spordiala. Jah, ja me siinmail ikka veel soolame, hapendame, marineerime, küpsetame, vekime, keedame. Ja sööme tervislikult ning seos lehma ja piima vahel on ka veel olemas ja poolvalmis pakitoite ostavad uusrikkad ja ajaga hädas inimesed. Aga küll nad varsti paksuks lähevad ja hakkavad jälle porgandeid sööma. Tavainimene keedab ikka veel õhtusöögi kodus valmis ja võimalikult värsketest asjadest.
Igatahes Tartumaa Põllumeeste Liidu kampaania suhkrutrahvi vähendamiseks 2005. aastal on saanud jätkusuutliku mõõdu, nagu tänapäeval öeldakse. Tol ajal toodi kogumispunktidesse 596 purki hoidiseid. Kampaania eesmärk oli vähendada Eestile määratud suhkrutrahvi, tõestades Euroopa Liidu ametnikele, et Eestis keedetakse hulgaliselt suhkrut sisaldavaid hoidiseid.
Moosikeetmine jätkub siiani ja Olustvere lossi tuuakse kõik kogutud hoidised ning žürii valib nendest parimad ja autasustab moosikeetjaid. Moose oli sel aastal soolaseid ja hapukaid ja lausa võimatuna tunduvate koostisosadega, piprast ja paprikast, petersellist ja ploomidest. Mida te näiteks kaalikamoosist arvate?
Poliitikast ei taha ilusal sügispäeval üldse rääkida, aga ilmselt tuleb.
Alles see oli, kui kõik Juhan Aaret Rahvaliidu etteotsa soovisid. Nüüd on pidu läbi ja pill lõhki. Rahvaliidu peasekretäri Lauri Vitsuti sõnul ootab erakonna juhatus, et partei esimees Juhan Aare enda ümber tekkinud skandaalidega seoses ise tagasi astuks, vastasel juhul tuleb Aare personaalküsimus arutusele. Skandaal aga on nagu tavaliselt raha kantimine. Eesti üks staažikamaid maapoliitikuid Arvo Sirendi lahkus Rahvaliidus toimuva võimuvõitluse protestiks erakonnast ning teeb poliitikaga üldse lõpparve.
Sirendi ütles, et ta ei soovi osaleda tragikoomilisel üritusel, kus erakond on jaotunud kaheks vastanduvaks grupiks ning kus maaelu probleemidele lahenduste otsimise asemel tegeldakse üksteise mustamisega.
Sotsidega pole lugu parem. Nad ei suuda ennast enam kuidagi üles leida.
Aga kuna valimised tulevad iga nädalaga lähemale, siis läheb ka poliitikute kemplemine tulisemaks. Ilmselgelt on kellegi kapis veel mõni luukere varuks.