Kogu meediaruum on ikka ja veel ilmselt mitu nädalat valimisinfot täis.
Siiski on nüüd hakatud rääkima ka muudest asjadest. Egiptusest ja islamist näiteks rohkem. Täna igatahes tegi Välisministeerium avalduse, kus soovitas Egiptusesse puhkama mitte sõita ja üleüldse vältida Lähis-Ida ning ka mõningaid Aasia riike. Sellegipoolest läks täna hommikul Egiptuse poole järjekordne turistide grupp ning ajakirjanike küsimustele vastati meelsasti ning hirmu ei tuntud.
Praegu puhkab Egiptuses umbes 260 eestlast. See sihtkoht on kõikidest teistest natuke odavam ja on ju üsna ükskõik, missuguses riigis sa basseini kaldal päevitad. See võib muidugi ära tüüdata. Mida teha, kui ekskursioone ei toimu, aga niisama oleskleda ka enam ei viitsi? Võib minna koos kohalikega meelt avaldama! Tõsi, valel ajal valesse kohta sattumisel võib selline lõbutsemine ka halvasti lõppeda.
Turismifirmade esindajad kinnitasid, et nende lennufirmadest partnerid on pidevalt valmisolekus, et olukorra tuliseks minnes kohe reageerida ja rahvas taas kohe koju tuua. Aga paistab, et tumedavereliste noorte meeste keev veri on natukene juba maha jahtunud.
Poliitikud püüavad analüüsida nii Tuneesias kui Egiptuses toimunut-toimuvat ja mingeid paralleele leida teiste islami revolutsioonidega, aga ega võõra rahva ajaloost ja kultuurist seda põhjalikult tundmata eriti sotti ei saa. See on siiski üheselt selge, et mida vaesem, väiksema hariduse ja kirjaoskusega rahvas, seda lihtsam on temaga manipuleerida. Alati polegi peapõhjuseks usk. Ka islam on muutunud ja suur osa tänaval möllavaist meestest ei ela üldse usureeglite järgi ning vaevalt nad koraanigi loevad. Aga nn islamiriikide mõju maailmale kasvab aina.
Töötute arv meie turvalises väikeriigis aga jaanuaris jälle kasvas. Olgu riigiisad õnnelikud, et meie meeste veri on põhjamaiselt jahe! Sellega seoses tõi tänane leht ära numbrid ja analüüsid eestlaste töölkäimistest Soomes. Arvatakse, et Soomes töötab pidevalt umbes 100 000 eestlast. Igaüks, kes pühapäeva õhtul või esmaspäeva varahommikul üritab Helsingisse sõita, näeb seda oma silmaga. Hilisõhtuseid suuri ja odavaid laevu nimetataksegi juba orjalaevadeks. Mõnigi juhureisija pahandab: nad on isamaa raske raha eest maha müünud.
Eesti Päevaleht avab täna hoopis teistsuguse pildi, mida tavasilm ei näe. Ajakirjanik Rein Sikk kirjutab neist Soome eestlastest, eestluse edendajatest, kellest osa on väärt kogunisti suursaadiku väärikat nime kandma. Nende elu Soomes pole üksnes libedamalt tuleva raha tagaajamine, vaid hoopis Eesti vabatahtlik esindamine, eestluse hoidmine, arendamine. Eesti keel kõlab bussides, arsti juures, metroos. Soomes elab kümneid tuhandeid eestlasi, kes ei sõida igal nädalavahetusel enam Eestisse, vaid näevad Soomes oma kodu. Kas teist või esimest, maitseasi. Algselt on Soome ikkagi mindud raha pärast. Ühe mu sõbra poeg, kes õppis arstiks ning Eestis oleks nüüd tulnud läbi teha residentuur, on praegu Lahtis tohter. Tegi euroarsti eksamid ära ja räägib memmedega nende vaevadest ladusas Soome keeles. Pere on ja lapsed ning olematu residenditasuga Eestis lihtsalt poleks hakkama saanud. Kas ta tuleb tagasi? Ta tahab, aga kuidas leib lauale saada? Ei ole ju võimalik kohe peale kooli hakata lugupeetavaks ja nõutud kirurgiks. Selleks on vaja õppimist ja praktikat, aga ka sel ajal on vaja süüa ja saapaid ning lastele vahel kommi.
Kultuurist ka.
Sügisese Helsingi raamatumessi teemaks on Eesti. Raamatumessile läheb üle kahekümne eesti kirjaniku, kunstniku, poliitiku ja uurija, et rääkida kirjandusest, kultuurist ja ühiskonnast. Teemadering on novellist rockini ja venelaste saatuseni Eestis, vahendab ajaleht Helsingin Sanomat. Soome keeles ilmub sel aastal teoseid mitmelt eesti kirjanikult, kes plaanivad külastada ka raamatumessi. Messi külaliste nimekirjas on ka president Toomas Hendrik Ilves ning kirjanikud Ene Mihkelson ja Viivi Luik.
Messil korraldatavatel seminaridel on plaanis valgustada Eesti lähiajalugu ja uuemat kirjandust. Eesti Kultuuriministeerium, Kirjanike Liit ning Kirjastuste Liit korraldavad Helsingis ka mitmeid õhtuseid meelelahutusüritusi.
Detroidis sugulastel külas olnud Villu oli meeldivalt üllatunud, kui ühel õhtul niisama Rootsi firma Ikea kaubamajja minnes avastas lastetubade riiulitelt eestikeelsed lasteraamatud. Tegemist oli Detroidist veidi eemal Ann Arbori lähedal asuva Ikea sisustuskaubamajaga, mis on kontseptsioonilt samasugune, nagu Põhjamaadeski oleme harjunud nägema. „Olime seltskonnaga päris meeldivalt üllatunud, kui avastasime ühel hetkel riiulist eestikeelsed lasteraamatud,“ tunnistas Villu. Kohalikud oskasid asjale siiski kohe selgituse anda. Põhjus olevat selles, et ameeriklased hakkasid oste tehes ka riiulitele välja pandud ingliskeelseid lasteraamatuid ostukorvidesse laduma ning soovisid nende eest maksta. Kuna aga tegemist oli sisekujunduselemendi, mitte müügiartikliga, oli kassapidajatel neid hiljem äärmiselt tülikas riiulitesse tagasi vedada. Siis otsustatigi ingliskeelsed raamatud asendada eesti omadega, et neid ei ostetaks. Kunagi olla Ikea ostnud Eestist tõepoolest lasteraamatuid. Ju need siis mingil kombel Ameerikasse sattusid.
Kui Kanadas peaks ka mõni Ikea olema ja te sinna satute, ärge siis riiulitest raamatuid võtke. Tellige ikka ilusasti Rahva Raamatu või Apollo netipoest.
Tiina kirjutab Eestist: Egiptuse kaudu Eestisse
Eestlased Eestis | 11 Feb 2011 | Tiina NõlvakEesti Elu
Eestlased Eestis
TRENDING
