Vahetult enne tulnukalaeva saabumist olid pidulised ja televaatajad tunnistajaks videopildile, millega toodi uuele Euroopa kultuuripealinnale kingiks Euroopa kultuurihiidude Rooma Colosseum, Pariisi Eiffeli torn ja Berliini Brandenburgi väravad. Videopildi autorid olid loovjuht Andrus Kõresaar ja Produktsioonigrupp OÜ.
„Iga kultuuripealinn on läbi 25 aasta üritanud avapidustustel millegi enneolematuga jahmatada, aga vaadates linnade erinevaid eelarveid, siis pole meie nii rikkad, et osta sisse näiteks rahvusvahelisi artiste. Nii otsustasime minna loovamat teed,“ kommenteeris avagala pealavastaja, SA Tallinn 2011 programmijuht Jaanus Rohumaa. Koos lendavas taldrikus peitunud kolmeliikmelise meeskonnaga kaalus kraana külge kinnitatud ufo ligikaudu 1000 kilogrammi. Lisaks tulnukakostüümis rohelisele mehikesele Andres Mirmele, kes etenduse ajal lennumasinast väljus ning rahvale lehvitas, oli taldrikus peidus veel kaks abilist.
Oleme siis nüüd õnnelik ja rahulik euroriiik. Täna oli küll Swedbangas (täna on pensionite väljamaksepäev) viivitusi ja segadust — hullematel hetkedel olla vanainimesed sabas seisnud üle pooleteise tunni! — aga kõik on korda saanud. Euroskeptikud tõstavad küll häält, et ega see Eesti ka eurot päästa, aga nüüd on tegu tehtud. Pangad ägavad kindlasti veel paar päeva rahavahetajate ja pensionisaajate järjekordadega, kuigi on valju häälega välja öeldud, et raha saab teenustasuta vahetada veel 6 kuud. Aga igaks juhuks, mine tea. Elu siin riigis on õpetanud vanainimesele, et millegi peale ei saa kindel olla. Mis käes, see käes. Tallinna börsile ennustatakse head tulevikku ja hinnad on selleks korraks tõusnudki juba taevani. Näiteks maksab nüüd Vikingloto pilet Eestis rohkem kui Soomes. Ja diiselkütus Eestis 1,20 eurot liiter, Soomes aga 2 senti rohkem, st 1,22. Minu naabrinaine käib Soomes lihttööl (mis ei ole üldse kerge), aga saab 3x rohkem palka kui minusugune kõrgharidusega kultuuritöötaja. Aga ega me ei virise. Küll läheb paremaks. Peab minema, muidu lihtsalt Eesti rahvas sureb välja.
„Veel suurema huvi leidmiseks tuleb pöörduda tagasi aastasse 1987, kui finišijoone ületas 8831 suusatajat. Absoluutne rekord pärineb aastast 1986, kui 60 km sõidu lõpetas 9858 spordisõpra,“ võrdleb võistluse peakorraldaja Indrek Kelk.
Üha enam jõuab Lõuna-Eesti radadele spordisõpru Soomest, Skandinaaviast, Balti riikidest ja kaugemaltki. Tänavu asub starti sõitjaid lausa 26 riigist. Kõige rohkem väliskülalisi on praeguse seisuga oodata Soomest, Lätist ja Venemaalt.
Ikka on nii, et pole olemas põhjani halbu asju. Midagi on alati ka head. Kuigi me ootame nüüd jälle uut tuisuperioodi, varume küünlaid, tikke ja kartuleid.
Rõõmu ja rahu kõigile eestlastele ja nende sõpradele!