Tiina kirjutab Eestist: Kus ja missugusel trepiastmel oleme?
15 Oct 2010 Tiina Nõlvak
Eestlane on kohal Euroopas juba mitu aega. Maailmas juba ka.
Möödaläinud nädalal lendasin SINNA. Lennukis oli Eesti Panga president Andres Lipstok. Mu isa tundis teda ja ta isa, aga mu pinginaaber tundis teda ka. „Kuhu sa lähed, eurosid tooma või?“ võinuks temalt küsida. SEALT tagasi tulles lendasime koos supermodell Carmen Kassiga. Meie, eestlased, tundsime ta ära, vaatamata parukale. Ja ei olnud mingeid erilisi turvasid ega kirbutsirkust. Tallinnas läks ta küll lennukist maha ilma mingi turvata. Turvad ootasid mujal ja väljas.
Eks see olegi mingil määral meie pluss, et kõik on nii väike ja nii oma. Meie oma ja meie Eesti. Meie oma modellid ja presidendid.
Aga meie siin Eestis ikka teeme midagi. Majandusteadlane Madis Habakuk teatas, et Eesti on Euroopa ameeriklased. Portaalile Lenta.ru eurole üleminekust rääkinud EBSi asutaja Madis Habakuk selgitas seda.
Eestlased edestavad lätlasi ja leedulasi sellepärast, et on rahvusena palju ratsionaalsemad. See peegeldub sisemajanduse kogutoodangus ühe inimese kohta. 1995. aastal oli SKP inimese kohta Eestis 3000 dollarit, Leedus 2500 dollarit ja Lätis 2000 dollarit. Pragu on vahed vähenenud: Eesti – 18 500, Leedu – 16 000, Läti – 15 000.
Kirgesid on tõstnud ka kõikvõimalikud vabadus-võrdsuse ideed. Et kas ikka võib laulatada homopaare ja kuidas neisse üldse suhtuda?
Ja muulaste teema. Venelaste investeeringud Eestisse kasvasid tänavu hüppeliselt – ligi veerandi võrra. Kui eelmise aasta lõpus ulatus Venemaa otseinvesteeringute tase Eestis ligi 5,2 miljardi kroonini, siis tänavu 30. juuniks oli kogusumma suurenenud ligi 7 miljardi kroonini.
Sajad Venemaa ettevõtjad ostsid esimesel poolaastal Eestis kodusid või spekuleerimise eesmärgil kinnisvara, sest ühtegi terminali, tehast või panka juurde tulnud 1,8 miljardi krooni eest siin ostetud pole. Peterburi piirkonna ettevõtjad rajavad Eestisse endale teist kodu, tagalat, kuhu tõmbuda, kui Venemaal peaksid asjad halvaks minema.
Majandusasju on seinast seina. Hinnad meid enam nagu ei ehmatagi, niikuinii tõusevad. Pigem ikka vägevad uudised. Eile aga juhtus nii.
Kuus Eesti tugevaimat rammumeest kangutasid paigast 200 tonni kaaluva diiselrongi. Vajalik distants – 15 meetrit – õnnestus neil läbida esimesel katsel, teatas ürituse pressiesindaja.
Keskpäeval Balti jaamas aset leidnud jõukatsumine oli Eesti tugevaimatele meestele 16. oktoobril Kalevi spordihallis toimuva rahvusvahelise rammumeeste võistluse peaprooviks.
Laupäevane võistlus kätkeb endas jõukatsumist kuuel alal. Osavõtjad peavad muu hulgas tõstma karusselli ja 215 kg kivi, kandma raskeid kohvreid ja käima raskustega mööda treppi.
Kui me ikka teaksime, kus me oleme ja missugusel trepiastmel, oleks ütlemata hää.
Märkmed: