Tiina kirjutab Eestist: Kuumus ja uudised
29 Jul 2010 EE
Tiina Nõlvak
Kuumalaine käes ei vaevle ainult Eesti, vaid kogu Euroopa. Nii et see ei ole enam mingi uudis. Raadios teatati küll mitu korda, et äikesevihmad teevad nüüd kuumale lõpu.
Tallinnas, Vabaduse väljakul ei uskunud aga inimesed oma silmi, sest keset väljakut hakati suurt basseini ehitama. Ujuma minna basseini siiski ei saa, kuigi mõõtude poolest võiks minna küll. Basseini pikim külg on oma 20 meetrit ja selles korraldatakse nädalavahetusel raadio teel juhitavate purjekate ja laevade miniregatt. Veesilm meenutab kujult Tallinna lahte, ühele küljele ehitatakse tõetruuma mulje saamiseks Tallinna siluett. Kuigi ujuda basseinis ei lubata, saavad kõik soovijad 30. juulil miniregatist osa võtta. Regatist osavõtt on tasuta.
Kergejõustiku EM ei alanud eestlastele just nii, nagu loodeti. Ksenja Balta, üks medalikandidaatidest, ei pääsenud kaugushüppes üldse lõppvõistlusele. „Mul oli lihtsalt üks halb päev,“ ütles ta ise. See-eest on Mikk Pahapill nüüd pinged üles kruvinud ja loo kirjutamise hetkel kümnevõistluses lausa kolmas. Palavusest vaevatud eestlased jälgivad omade heitlusi innuga. Tugitoolisport on au sees.
Eile käis uudistest läbi järjekordne eestlastele kuulsust ja raha tõotav leiutis. Eestlaste ettevõte Digitaalne Sputnik OÜ on asunud välja töötama tehnoloogiat, mis võimaldaks filmitegijatel seniste prožektorite asemel kasutada väikeseid LED-valgusteid. Firma juhi Kaur Kallase sõnul on LED-valgustid filmimaailma tulevik. „Kõik LED-valgustid, mis on praegu turul, on ikkagi lisavalguse andmiseks. Need on suhteliselt väikesejõulised ja suured. Mis täiesti turult puudub, on põhivalgus LED-valguse näol,“ rääkis Kallas. „Millegi sellisega teised veel turule pole jõudnud.“ Esimene prožektor loodetakse valmis saada kahe aasta pärast, seejärel ollakse valmis neid 1000 kaupa tootma hakkama. Kümne aastaga loodab firma Kallase sõnul „kuupe“ 100 miljoni krooni eest müüa. Ühe prožektori hinnaks saab 1000 eurot ehk 30% vähem kui praegu kasutusel olevatel HMI-prožektoritel.
Loomulikult ei ole mõtet toota selliseid valgusallikaid ainult Eesti jaoks. Kallase sõnul näeb Digitaalne Sputnik oma põhiturgu Aasias ja Ida-Euroopas. Kuna filmieelarvest kulub keskmiselt 20–40% valgustusele, oleks LED-prožektoritega võimalik ka kulusid kokku hoida. Tootma hakatakse neid Tallinnas koostöös Voltaga.
Hea on lugeda häid uudiseid.
Märkmed: