Nii võiks tänast päeva ja praegust aega nimetada. Alles see oli, kui Rahvaliidu uus juht Juhan Aare lubas erakonnakaaslastele pudrumägesid ja piimajõgesid.

Tänaseks on ühe asja Juhan Aare küll ära teinud – Rahvaliit on juba mitu päeva igasuguste uudiste eesotsas ja n-ö pildil. Hingitseva erakonna osa liikmetest ei suuda siiani otsustada, mida teha ja kellega koos edasi minna. Sestap siis poliitilised urgitsejad otsivadki kõikvõimalikke rahva jaoks huvitavaid faktikesi. Juhan Aare, kes peale Rahvaliidu esindaja ja juhtisiku on ka Eesti Kultuurfilmi juhataja, olla kahtlaselt ära kantinud Rahvaliidu raha. Selles süüdistab Aaret ka peasekretär Lauri Vitsut. Et ta oleks oma firma ja erakonna rahakoti segi ajanud, Aare ei tunnista. Küll aga otsustas Rahvaliidu juhatus eile, et Aare peab erakonna kontolt oma firmale Eesti Kultuurfilm kasutatud ligi 177.000 krooni kolme kuu jooksul tagasi maksma. Selle raha eest tootnud Eesti Kultuurfilm Rahvaliidule videoklippe, mida Aare sõnul olevat tänaseks vaadanud juba 30.000 inimest. Kui veel teisipäeval süüdistasid Rahvaliidu juht Juhan Aare ja peasekretär Lauri Vitsut üksteist kahtlastes rahatehingutes, siis samal õhtul ligi viis tundi kestnud erakonna juhatuse koosoleku järel sõlmisid pooled vaherahu. Sealjuures lubas Juhan Aare parteile raha tagasi kanda. Kolmapäeval toimunud pressikonverentsil teatasid nii Aare kui Vitsut, et üldjoontes probleeme enam pole. Erakonna juht lubas, et tema firma toodab Rahvaliidule edaspidigi videoklippe, kuid siis teeb Kultuurfilm seda juba oma vahenditest või otsib ise muid allikaid.
Umbes samasugune rah(v)atants käib „Tallinn 2011“ kultuuripealinna staatuse ümber.

Kultuuripealinna Sihtasutuse nõukogu liikme kohalt on otsustanud tagasi astuda Katrin Saks. Tema otsus põhineb seigal, et kogu Kultuuripealinna projekt on ülepolitiseeritud. Kui Mikko Fritze päris imelikel põhjustel „SA Kultuuripealinn“ juhi kohalt lahkus, läks õige tants alles lahti. Mikko Fritze palk olla nimelt kadedate kaasmaalaste sõnul ülemäära suur olnud, mingi 80.000 EEK-i. (Võtke null maha, siis saate keskmiselt hästi elava eestlase palga). Goethe Instituuti Tallinnas peaaegu seitse aastat juhatanud Mikko Fritze emapoolne vanaisa Rudolf Otto Maximilian Cramer von Clausbruch oli õndsal EW ajal piloodiks Tallinna ja Helsingi vahelisel lennuliinil, nii et Mikko on pooleldi eestlane ja räägib keelt ülihästi ja ajab eesti asja ka ülihästi. Kui talle pakuti kultuuripealinna projekti juhi kohta, oli ta tingimuseks vääriline palk, mida ta ka aastaid sai. Peale kähmlusi Fritze härrasmehena lihtsalt lahkus ja lubas, kui vaja, igati Tallinna kultuuri reklaamida ja edendada. Ja nii saigi kogu kultuuripealinna projekt poliitikute raha- ja asjamaaks.

Sotsiaaldemokraat Katrin Saksa otsust lahkuda SA Tallinn 2011 nõukogust võib pidada selgeks märgiks sellest, et sotsiaaldemokraadid püüavad enne riigikogu valimisi Tallinnas Keskerakonna varjust välja saada. (Tallinn on teatavasti Keskerakonna võimu all ja nende mängumaa.) „Tallinn 2011-st lahkumine oli eelkõige protestiks, et juhtida tähelepanu sealsele juhtimisele,” ütles Saks Eesti Päevalehele. „See tähendab seda, et koalitsioonis on probleem.“ Puhtalt poliitilised mängud, kus rahal pole mitte väike osa ja millest lihtinimene midagi aru ei saa.

Suvisel uudistepõuasel ajal leidis kõlapinda ka värkse proua Vilja Savisaar-Toomasti majaehitusprojekt. Nimelt julges Vilja oma nõuka-ajal halvasti ehitatud maja maha lammutada (mis algselt polnudki plaanis, aga nagu ümberehituste käigus tihti juhtub, tuleneb üks asi teisest). Terve Nõmme on teatavasti umbes 80% ulatuses igatpidi kultuuriliselt ja muinasliselt kaitstud, kuigi sel vahepealsel nõuka-ajal on igatsorti juurde- ja lisaehitusi tehtud. Nüüd äkki aga leidsid valvsad ametnikud, et Vilja on igasuguseid seadusi rikkunud. Vilja vastas telereporterile väga rahulikult ja tasakaalukalt: „ Ma tahan oma kodu valmis saada ja kui ma olen seadust rikkunud, siis ma ka vastutan selle eest. Aga ma ei ole nõus ootama 2-3 aastat, et väikesed ametnikud otsustavad, kas mu maja 20. sajandil ehitatud vundament on ikka muinasväärtusega, et siis saada ümberehitusluba.“ Nõmme Linnaosa Valitsuse juhataja Rainer Vakra lisas, et vaatame järgmisel aastal, kas Vilja maja on ikka lubatud projektist mööda ehitatud.
Kui lehti lugeda, on Eestis jätkuvalt väga huvitav.

Märkmed: