Tiina kirjutab Eestist: Seekord tumedates toonides
24 Sep 2010 Tiina Nõlvak
Selle nädala algus ja eelmise nädala lõpp on olnud tumedates toonides.
Viimsele teele saadeti Eesti noor ja andekas sportlane, kergejõustiklane Taavi Peetre. Tamula järv võttis noorelt mehelt elu. Veel sel suvel tõukas tänavusest hooajast Aleksander Tammerti käe all harjutanud Peetre Eesti kõigi aegade teise kuulitõuketulemuse, 20.33. Unistus ületada Heino Silla nimele kuuluv Eesti rekord 20.53 jäi tal täitumata. Noore mehe surma teeb eriti mõttetuks asjaolu, et Peetre oleks päästnud lihtne päästevest. Eesti siseveekogudel ei ole päästevest paadivarustuses kohustuslik. Sestap on nüüd TV-s ja raadios olnud palju juttu lihtsate päästevahendite vajalikkusest paadiga veele minnes, sest õnnetus ei hüüa tulles.
Kogu Eestit vapustanud kahe memme mõrv Tartumaal sai lõpplahenduse. Politsei pidas kahtlusalusena kinni juba mitu korda varem vangis olnud mehe, kes ilmselt läks vanainimestelt raha tahtma, tappis siis nad ja süütas majad põlema. Rahvusringhäälingu uudised teatasid esmaspäeval, et mõrtsukas oli Lähtes elava mustlaspere perepea. Politsei seda küll ei kinnita ega lükka ka ümber, aga eestlastele nii omasele natuke rassistlikuna paistvale suhtumisele valab see teade nagu õli tulle. Euroopas on mustlastest seoses Prantsusmaa otsusega loata maal viibivad romad välja saata niigi juba väga palju juttu. Nüüd on meil lisaks oma juhtum.
Üks raadioajakirjanik ütles küll ilusti, et ei ole olemas halbu rahvaid, on halvad inimesed, aga ka Tallinna tänavail veel paar aastat tagasi väga ohtralt mustlastest petiseid ja kerjuseid ei tahtnud meiegi siin näha.
Selle nädala pommuudis on kindlasti ka üleöö ja järsku kahe krooni võrra tõstetud piimapaki hind poes.
Kui kogu suve ja viimasedki nädalad on ohtrasti nii poliitikute kui majandusmeeste suust tulnud mesimagusat juttu, et euro tulek ei too kaasa mingeid hinnatõuse, siis tegelikult tõusevad hinnad praegu mühinaga. Võibolla euro tulekuks polegi vaja enam midagi tõsta, sest kallimaks minna lihtsalt ei saa. Veel paar päeva tagasi olid arutelud leiva hinnast üsna teravad, sest tootjad lubasid seda 10-15% kergitada, aga piimahind hüppas kuidagi iseenesest üles. Lihtsalt ühel hommikul oligi nii, et kõige odavam kilepakendis piim, mis suurtes kaubanduskettides maksis siiani 7.90, sai uueks hinnaks 9.90. Võtke või jätke.
Majandusanalüütik Hardo Pajula ütleb küll, et kui piim kallineb, peab miski muu odavamaks muutuma. Aga mitte ei suuda seda asja, mis odavamaks läheb, välja mõelda.
Eriti valusalt lööb hinnatõus vaeste elu pihta. Tänases Päevalehes ongi lugu, kuidas vaesed pered üritavad oma lapsi lastekodudesse sokutada, et neil vähemalt süüa oleks. Kui enamasti on laste lastekodusse sattumise põhjused narkomaania ja alkoholism, siis viima¬sel ajal on lapsed sattunud lastekodudesse ka süvavaesuse tõttu. Narva lastekodu juhataja Ma¬re Välja sõnul on raske majanduslik olukord viinud selleni, et näiteks neile on nelja viimase juhtumi puhul toodud laps just pere vaesuse tõttu. Ta kirjeldas, kuidas üks neile toodud 12-aastane poiss oli harjunud sööma vaid teed ja saia. „Me tutvustame talle praade ja suppe ja et on olemas ka teisi sööke,” rääkis Välja.
Riigi poolt eraldatud toimetulekutoetus on praegu teadupärast 1000 krooni esimese ja 800 krooni iga teise pereliikme pealt. Kui on tõestatud, et mitte mingit muud sissetulekut inimesel ei ole, siis iga lapse kasvatamiseks on vanemal või vanematel 800 krooni kuus. 2003. aastal tehtud uuring väidab, et lapse kasvatamiseks kulus juba siis 2500 krooni kuus ja praegu võiks see number olla üle 3000 kindlasti. Lastekodu aga saab riigilt iga kuu 10 000 krooni ühe lapse kasvatamiseks.
Ootame ja vaatame, kuidas me hakkama saame ja mida tulevik toob. Valmised lähenevad ja poliitilised kähmlused saavad aina hoogu juurde. Ainult jutuga ja lubadustega siiski elu paremaks ei lähe.
Märkmed: