Soojalt maalt saabunud rändureid võttis vastu lumine Eesti. Külma ei olegi palju, nii 5-6 miinusraadi. Mets on härmas ja kuused lumemütside all lookas.
Talv tuli ka sel aastal ootamatult ja oli ka liiklussegadusi tekitanud, aga tänaseks on tänavad sõidetavad ja külateed lahti aetud. Lumerohkus, mis halvas Inglismaa elu mitmeks päevaks ja tekitas palju pahandust, sulges koole ja pani kinni lennuväljad, on siinmail lihtsalt talv, mis tuleb igal aastal ja küll on tore, kui ta on lumerohke! Muidugi on tänavapuhastajatel tööd ülearugi. Tallinna pressiteenistus teatas, et möödunud nädalavahetusel töötas Tallinna 92 tänavapuhastusmasinat ja 25 käsitööbrigaadi. Tänavatele puistati 465,9 t soola ja 39,6 t liiva ja kiviklibu. Lumi teeb tüli küll, aga ikkagi ootame piltpostkaardijõule.
Tänane ilmateade lubab küll juba reedeks uut tuisku ja lumesadu, aga selle ilmaennustusega on nii, et enne pole kindlat midagi, kui torm ikka tõesti käes.
Hinnad on jälle vahepeal tõusnud ja tõusevad veel. Kütusemüüjad tõstsid täna hommikul hindu 75 sendi võrra — bensiini 95 liiter maksab nüüd Statoilis 18,70 ja Nestes 18,45 krooni. See on ikka tavainimese rahakotis päris suur mõrv. Tõusnud on veelgi toidu hinnad. Statistikaameti andmetel kerkisid toidu hinnad novembris aastases võrdluses 10,4 % ja nii mõnigi ekspert kahtlustab ettevõtteid hinnakokkulepetes. Üks kõige enam kallinenud kaubagruppe on piimatooted. Näiteks piima hind kerkis 39 ja või hind 30,4 %. Kõige suurema kasvu tegi läbi siiski värske köögivilja hind, mis kerkis 74,9 %. Praktiliselt poole võrra ehk 46,5 % läksid kallimaks õunad. Majandusteadlane Andres Arrak avaldas eile arvamust, et praegune hinnatõus on majandusloogika vastane ning mitmete hinnatõusude taga on toidutootjate omavahelised kartellilepingud. Mitu asja on juba kohtueelses uurimises, aga toiduainetetöösturid raiuvad nagu rauda, et mingeid kokkuleppeid pole. Eestimaa Talupidajate Keskliidu uus esimees Kalle Hamburg kinnitas ühes intervjuus, et toidukaupade hinnatõusu taga ei ole monopolid ja kartellikokkulepped. Tema väitel tundub hinnatõus üüratu hoopis seetõttu, et eelmisel aastal olid hinnad ebanormaalselt madalad. Hamburgi hinnangul oli mullu erandlik aasta, saagid olid väga head ja põllumeestele avaldati tugevat survet oma toodangut odavalt müüa. Hinda on tõstnud näiteks see, et selle aasta kartulisaak Poolas ja Hollandis oli vilets, lisaks on Venemaa valmis kallima hinnaga köögivilja sisse ostma.
Hamburg avaldas veendumust, et lähikuudel toit enam oluliselt kallimaks ei lähe. Pange tähele – lähikuudel!
Tänase Eesti Päevalehe juhtkiri räägib aga Eesti jaoks ilusast uurimistulemusest. Paljudele oli üllatav, kui 2006. aastal esimest korda rahvusvahelises PISA haridusuuringus osalenud Eesti tõusis kohe rahvusvahelise edetabeli etteotsa. Äraseletatult tähendab see, et Eestis oli 2006. aastal hea haridus ja Eesti lapsed olid targad. Ka selle aasta tulemused olid väga head, õpilased paistsid silma heade tulemustega nii matemaatikas ja loodusteadustes kui ka funktsionaalse kirjaoskuse poolest. Selles mõttes eile avaldatud järjekordse PISA uuringu tulemused enam ei üllata – Eestile kuulub endiselt rõõmustavalt kõrge koht.
Vaatamata headele tulemustele on meie koolis probleeme enam kui küllalt – alates õpetajate madalatest palkadest ja ülekoormatusest ning lõpetades sellega, et keskmisele õpilasele meeldib millegipärast koolis käia vähem kui tema Euroopa eakaaslastele. Nii et loorberitele puhkama jääda ei tohi.
Mõneski kolumnis on viimasel ajal olnud juttu sellest, et Eestis on praegu olemas paigaltammumise märke. Eriti muidu meie uhkuse ja au, infotehnoloogia vallas. Et kui paari aasta tagune arengutempo oleks jätkunud, võiksime olla võrdsed näiteks Lõuna-Koreaga, mis oleks infotööstuse vallas väga kõva sõna.
Üritame siin siis mitte talveunne suikuda ja ikka hoolsad ja usinad olla.
