Tiina kirjutab Eestist: Traagilisest plahvatusest Moskvas ja kodustel teemadel ka
28 Jan 2011 Tiina Nõlvak
Domodedovo on see sõna, mis viimased päevad on varjutanud kõik muud uudised ja isegi valimisvõitluse vägikaikaveod. Moskva tundub tänapäeval küll kaugel olevat, aga paarkümmend aastat tagasi oli päris tavaline, et sai õhtuse rongiga suurde pealinna sõidetud, hommikuks kohal oldud, päev otsa muuseumides käidud ja siis jälle tagasi. Moskva oli ja on metropol. Ja nii õõvastav on, et justnagu naabruses paneb keegi end plahvatama. Teheran, jah, Palestiina ka veel, aga Moskva! Domodedovo on see lennujaam, kuhu ka Tallinnast startinud lennukid maanduvad. Ja oli lausa ime, et ükski eestlane viga ei saanud.
Kõigest mõni tund enne traagilist pommiplahvatust Moskvast koju lennanud dirigent Eri Klas enam niipea Venemaale minna ei taha. Tõsi, dirigent astus lennukisse õnneks Šeremetjevo, mitte Domodedovo lennujaamas. Jubedast plahvatusest kuulis ta paar tundi pärast kojujõudmist. „Masendav!“ ütleb Klas terroriteo kohta ja märgib, et 2001. aasta septembris juhtus ta olema USAs, kui lennukid WTC pilvelõhkujaid rammisid. „Teist korda olin seal, kus lähedal on pauk käinud! Muidugi paneb see mõtlema, kui hulluks maailm on läinud,“ ohkab ta Õhtulehe veergudel. Kõige paremini ehk mõistavadki venelasi praegu ameeriklased.
Neljandat aastat Moskva teatri Novaja Opera peadirigendina töötav Klas enda sõnul enam niipea Venemaa pealinna ei kipu.
Arvatavasti olid terroristid pärit siiski mõnest äärmuslikust islamiriigist, mitte suure Venemaa mägipiirkondadest. Kuigi pommimehest endast midagi järele ei jäänud, on arvata, et terroriste oli rohkem. Ja ilmselt saabusid nad Moskvasse elektrirongide ning bussidega, et mitte oma isikuid paljastada. Kuskil Moskva äärelinna korteris pandi surmarelv ka kokku. Moskvas on küll ennegi terroriakte olnud, aga need väiksemad paugud on ikka kaukaaslaste süüks pandud. Seekord oli siis asi palju tõsisem. Keegi ei ole ju kaitstud selle eest, et satub valel ajal valesse kohta. Meil endalgi omad kogemused.
Täna (kolmapäeval — toim.) lõuna ajal sai häirekeskus teate, et Balti jaama esimese korruse kohvikus on mingi kahtlane karp. Inimesed evakueeriti, aga midagi ohtlikku karbist ei leitud. Päästeameti pressiesindaja Rain Porssi sõnul olid karbis vaid paberid ning inimesed lubati jaamahoonesse uuesti tagasi. Ja paar päeva tagasi oli pommiähvardus lennujaamas, pommi ei olnud ja pätt saadi kätte.
Valimised aga tulevad niikuinii. Ja pori lendab, kuigi õues on ilus talveilm. Lahvatanud on ka paar skandaali. Üks Jõhvis. Jõhvi vallasekretär Piia Lipp jättis Vene Erakond Eestis esindajad jaoskonnakomisjonist välja, sest erakonna taotlusele polnud lisatud isikute nõusolekuid.
Teistes Ida-Virumaa valdades võeti selliselt esitatud avaldused vastu ja lubati puuduvad dokumendid tuua hiljem, kuid üksnes Jõhvis jäeti erakond komisjonide ukse taha, selgitas erakonna esindaja Igor Kukolev. „See on diskrimineerimine,“ lausus ta.
Kukolev saatis Ida-Viru maavanemale kaebuse, kus väidab, et vallasekretär jättis erakonna esindajad nimekirjast välja ebaseaduslikult ja väljendas ennast taotlejate eesti keele oskuse suhtes solvavalt.
Seltskonnaajakiri „Kroonika“ kirjutas esmaspäeval, et suvel oma noorukese silmarõõmu Sofia Derjuginaga Prantsusmaal puhkusel käinud Edgar Savisaar polevat reisi eest siiani arvet tasunud. Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul saatis reisibüroo Wris Kroonikale protestikirja, milles on öeldud, et Kroonika artikkel sisaldab „ebatõeseid väiteid“ ja „väärtõlgendusi“. Wris väitvat Toobali sõnul, et Kroonika allikas ei ole usaldusväärne ja ettevõttel ei ole Edgar Savisaarele mingeid pretensioone.
„Kuna Kroonika ei võtnud midagi ette Wrisi protesti avaldamiseks, siis on Keskerakond ise sunnitud sellega tegelema. Keskerakonna büroo teeb Wrisile ettepaneku algatada laimu avaldamise ja levitamise eest Kroonika vastu kohtuasi,“ teatas Toobal.
Hea valimistava vabatahtlikud valvurid selgitasid välja valimistavade senised suurimad rikkujad, kelle hulgas tõusis esikohale Isamaa ja Res Publica Liit, kes on oma mitmed kampaaniajuhid vormistanud tööle riigiametitesse. Lisaks leidsid paljud tallinlased nädalalõpul oma postkastidest reklaami Kredexi pakutavate rahastamisvõimaluste kohta kortermajade rekonstrueerimiseks, millel seisis ka Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva majandusministri Juhan Partsi foto ning pöördumine.
Kuigi reklaamil pole ühtegi viidet Partsi kandideerimisele või tema erakonnale, on põhjendatud küsida, kas selline riigi raha eest tehtud lendleht valimiskampaania ajal on kooskõlas hea valimistavaga.
„Valimiste valvurid“ on rahvusringhäälingu ja vabaühenduste liidu EMSL ühisprojekt, mille käigus kommenteerivad hea valimistava põhimõtete järgimist Riigikogu valimiste eel sotsioloogid Juhan Kivirähk ja Ivi Proos, politoloogid Mari-Liis Jakobson ja Veiko Spolitis, reklaami- ja kommunikatsioonispetsialistid Marek Reinaas, Liisa Past Sveningsson, Agu Uudelepp ja Daniel Vaarik, kolumnistid Sulev Valner ja Martin Kala, üliõpilane ja aktivist Sergei Metlev ja mõned teised. Nemad siis valvavad ja kommenteerivad.
Rahvast on hakanud keeruliste valimisnõksude lahtiseletamisega harima pea iga väljaanne ja raadio- ning telekanal. Ikka selleks, et saaksime parema Eesti ja ei juhtuks nii, nagu siiani tihtipeale juhtunud on, et valid A ja B, aga Riigikokku saab ikka C.
Märkmed: