Tuhka on praegu on nii ohtrasti, et jagub kogu Euroopale ja viimase nädala uudised Eestiski on nii või naa tuhast.
Kõige tähtsam on meie jaoks muidugi kõik lennuliiklusse puutuv. Täna, 20. aprillil, teatas Estonian Air, et kõik lennud toimuvad, aga siiani valitses Tallinna lennujaamas samasugune kaos kui kõikjal Euroopas. Pidin ise olema esmaspäevast tänaseni Londoni raamatumessil, aga kuuldavasti pole ma ainuke Euroopa kirjastaja, kes sinna ei pääsenud. Tuttav proua ostis nädalase reisi Madeirale, kuid nädalast sai kaks. Hotellimajutus oli küll poole hinnaga, aga tagasisõit Riia kaudu eile õhtul tuli ise välja maksta ja see oli kaks korda kallim kui kogu puhkusepakett. Teine tuttav pere tahtis Hispaaniasse sõita, kuid veetis kaks ööd-päeva Riia lennuväljal ja tuli siis bussiga koju tagasi. Hea, et niigi läks. Soome uudised teatasid, et Hispaanias on tuhalõksus üle 10.000 soomlase ja Kanaari saartel ligi 5000 turisti.
Hakkajad eestlased on siiski hakkama saanud ja kes parasjagu just suure vee taga pole, on üritanud maadpidi koju saada.Riigikogulane Taavi Rõivas on andnud oma seiklusest ka telefonitsi teada. Busside-lähirongidega Itaaliast kolme päevaga Prantsusmaale jõudnud Rõivasele sõitis Eestist auto vastu ja rahvaesindaja jõuab tähtsaks kohtumiseks koju. Rühm eestlasi Müncheni lennujaamas lõid kampa, ostsid väikese bussi ja on juba kodus. Kaks nädalat Itaalias viibinud Silvia otsustas kohe, kui lennu tühistamisest teada sai, muid võimalusi otsima hakata. Selgus, et reisifirma Estravel töötajad ootavad Eestisse pääsu Veneetsias ja firma saatis neile suure bussi järele. „Sõitsin öösel Roomast Veneetsiasse ja edasi läksime juba bussiga. Veneetsiast lahkudes oli bussis 40 vaba kohta, aga tee peal tehti peatus veel Viinis ning tõenäoliselt saab buss lõpuks täis. Sõit on lõbus. Kõik on positiivsed. Inimesed vahetavad omavahel sudoku-ülesandeid ja raamatuid ning teevad koos võimlemist.
Lennukite peale ei saa veel lähipäevadel loota, sest lennuplaanid on segi paisatud ja miljoneid reisijaid on vaja mingi järjekorra alusel hakata lennukitele paigutama.“
Euroopa Komisjoni asepresident ja transpordivolinik eestlane Siim Kallas ütles, et kriisi lahenemist käed rüpes oodata ei saa. Kallase sõnul on viimaste päevade kogemus näidanud, et kui kõik riigid teevad oma otsused eraldi, killustab see olukorda ja vähendab kasutatavat õhuruumi. Transpordivolinik tõi välja kolm põhimõtet: „Esiteks, turvalisuse osas kompromisse teha ei tohi. Teiseks, tegevus peab toetuma teaduslikule tõendusmaterjalile ja tuhapilvi tuleb seega uurida ja mõõta ning kolmandaks, edasiminek eeldab seda, et toetame koordineeritud lahenduste leidmist Euroopas.“
Edasises töös püütakse tema sõnul kõigepealt välja selgitada, kas õhuruumi juhtimise tugevam üle-euroopaline koordineerimine aitaks kasutada suuremat osa õhuruumist, ilma et sealjuures satuks ohtu turvalisus. Lisaks on alustatud tööd lennunduskriisi majanduslike tagajärgedega toime tulemiseks. Kolmas tähtis valdkond on Kallase sõnul reisijate olukorra parandamine.
Viimase kolmekümne aasta jooksul on lennukid tuhapilvedest läbi sõitnud oma sajal korral. Inimohvreid siiani õnneks pole. Küll on aga juhtunud kaks õnnetust (1982 ja 1989), kus tuhapilve sattunud lennuki mootorid seiskusid ja need õnnestus käivitada alles siis, kui lennuk oli tuhapilvest allapoole laskunud. Tuhapilved ongi ohtlikud just lennuki mootoritele, sest tuhk sisaldab klaasistunud ja pulbriks muutunud kivimeid. 1997. aastal aga tuli Mehhikos lennuk pärast tuhapilvest läbisõitu maandada külgakendest välja vaadates, sest piloodi esiaken oli kattunud paksu tuhakorraga ja oli läbipaistmatu.
Tallinnas sel nädalal algav NATO välisministrite kohtumine toimub siiski enam-vähem täismahus. Tallinna kesklinn on liikluseks praktiliselt suletud ja politsei on palunud inimestel igaks juhuks isikut tõendav dokument taskusse panna. Riigipiiride ületamine on aga tippkohtumise lõpuni tagasi vanas, enne Schengeni viisaruumiga liitumise ajas. St igas piiripunktis on piirivalve ja passikontroll.
Kaks väga tähtsat rahvusvahelist üritust on aga siiski ära jäetud. Lennart Meri konverents, mis pidi toimuma just enne NATO välisministrite kohtumist ja Avatud Ühiskonna Foorum, kus peaesineja pidi olema Prantsusmaa välispoliitika instituudi asutaja Dominique Moisi.
Koduaias tuhapilvi siiski näha ei ole. Oleme need juba Kanada poole teele saatnud.
Päike särab ja aianduspoodides käib vilgas kauplemine. Eestimaa rohenäpud on talveunest ärganud.