Tiina kirjutab Eestist
Eestlased Kanadas | 07 May 2010  | EEEesti Elu
TIINA NÕLVAK

„Teeme ära“ läks korda! Punase kuke laastamistöö Nõmme turul. Mis on „Ühtne Eesti“?

Eesti on jälle ilusam ja puhtam, kuigi maikuine ja ootamatu lumesadu on lillepeenrad valge vaibaga katnud. Kevad on olnud siiani tõesti külm.

Teeme Ära talgupäeval osales viimastel andmetel 28.620 vabatahtlikku, kes toimetasid üle Eesti kokku 1116 erineval talgukohal. Korda said kümned pargid ja külaplatsid. Ehitati külakiikesid ja tantsuplatse. Korrastati kirikuaedu, maalinnuseid ning palju teisi ajaloolisi paiku ja hooneid. Kaugemad talgulised toimetasid Ivangorodis Venemaal ja Stockholmis Rootsis. Talgupäeva kodulehe andmetel lõi Harjumaal talgutöödel kaasa 7315 inimest, Pärnumaal 2496, Tartumaal 2335, Lääne-Virumaal 2330, Ida-Virumaa 1953, Võrumaa 1856, Saaremaal 1725, Järvamaal 1683, Läänemaal 1557, Viljandimaal 1223, Raplamaal 1073, Valgamaal 922, Jõgevamaal 893, Põlvamaal 829, Hiiumaal 350. Talgulised toimetasid 50-kesi ka Venemaal ning mitmekümnekesi Stockholmis Eesti Seenioride Kodus. Talgupäev ei olnud lõppenud hilisõhtukski – pea sajas erinevas paigas toimusid simmanid, kus talguliste meelt lahutasid kohalikud pillimehed ja esinejad. Õhtut toetas heatujulise muusika ja soovilugudega ka Elmari raadio, mille eetris kestas südaööni talgupäeva simmanisaade.Talgupäeva peakoordinaator Kaia-Kaire Hunt võttis kokku talgupäeval toimunu: „See on uskumatu, millega eestimaalased jälle hakkama said! Pea 30 tuhat osalejat, kellest meile teada anti, ei kajasta kindlasti kõiki Eestimaal täna tehtud tegusid, sest korrastus- ja koristustöid ning muidki tegevusi võis linnaski jalutades näha pea igas hoovis. Tähtis on see, et tehtud sai midagi olulist, suurt ja see näitab eestlaste soovi ja tahet koos asju teha ning uskumust, et koostöös peitub tõeline vägi. Toimkond, teised talgulised ja kogu Eestimaa tänab teid, head talgulised!!“

Punane kukk on viimastel päevadel Eestis päris mitu laastamistööd korda saatnud. Kõige rohkem on ajakirjanduses kajastamist leidnud kindlasti Nõmme turumaja põlemine. 29. aprilli hilisõhtul sai häirekeskus teate Nõmme turuhoone põlengust. Muinsuskaitse all olnud Robert Natuse projekti järgi 1930.aastal ehitatud ja alles läinud aastal taastatud turuhoone põles maani maha umbes tunni ajaga. Irooniline on asjaolu, et Nõmme tuletõrjemaja on lausa turu kõrval, kuid esimesed päästeautod ja linnaosa vanem Rainer Vakra jõudsid õnnetuskohale üheaegselt! Järgmiste päevade uudistes on näidatud pisarates uudistajaid ja nii mõnigi arvas, et küllap turuhoone süttimisel oli ikka kuri käsi mängus. Ametlik juurdlus ei ole veel lõppenud, kuid süütamisevariant oleks ikka kole küll.

Nõmme turg sai uue kuue möödunud aasta mai lõpuks ja turuhoone valmis sügiseks. Linnaosa vanem ja teised linnavalitsuses töötavad noored mehed tegid turu ülesehitamiseks tööd südame ja hoolega. Tulemuseks on puhas ja romantiline nukumajalik pärl, kus müüakse Eestimaist toidukraami ja aiasaadusi ning kus on niisamagi kena jalutada.

Nõmme linn on otsustanud turuhoone uuesti üles ehitada. Turuhoone oli kindlustatud ja kindlustusselts on tänaseks lubanud juba avanssi maksta, et töödega saaks pihta hakata.

Nõmme Heakorra Selts kutsub kõiki Tallinna elanikke tules hävinud Nõmme turuhoone taastamist toetama.

Heakorra seltsi esinaine Maie Tarma-Kibin rõhutas, et Robert Natuse projekti järgi ehitatud Nõmme turuhoone oli linnaosa sümbol ning tuleks kindlasti esialgsel kujul taas üles ehitada. „Nikolai von Glehni aegadest tegutsevale seltsile on selline ettevõtmine auasi,“ lisas ta.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul on heakorra seltsi ettepanek liigutav, sest juba praegu on väga paljud Nõmme inimesed ja mitmed asutused sellise sooviga linnaosavalitsuse poole pöördunud. „Linnaosavalitsus ja Nõmme Turg teevad kõik endast oleneva, et turuhoone saaks võimalikult kiiresti taastatud,“ lausus Vakra. Põlengus hävinud turuhoone taastamiseks on soovijatel võimalik teha annetusi Nõmme Heakorra Seltsi Swedbanki kontole 221039953703.
Mis kummaline rahvas me oleme, et mõnikord kakleme Andrese ja Pearu kombel, aga hädades ja õnnetustes hoiame nii kokku, et hinges hakkab valus ja kui kraamida-koristada vaja, käärime üheskoos käised üles!

Kraamimist ja koristamist lubab ka teater NO99 oma 7. mai etendusega „Ühtne Eesti“. Põhimõtteliselt on tegu teatrietendusega, aga lihtinimene võib asjast ka teistmoodi aru saada. Et loomisel on partei.Ühtse Eesti suurkogu on pärast seda, kui teater NO99 märtsis ürituse välja kuulutas, pidevalt arutlusainet pakkunud. Et äkki tehaksegi üks uus partei. Suure hirmuga on erakonnad teatripileteid hulgi kokku ostnud ja oma liikmetele jaganud. Sageli korratakse küsimust: kas teatri direktori Tiit Ojasoo ja peakunstniku Ene-Liis Semperi dirigeeritav üritus on nali või midagi enamat? NO99 kasutab poliitikute retoorikat ja töövõtteid ning näitab meile, et kuningas on alasti. Iseküsimus on, mida me selle teadmisega teeme. Elame-näeme.

 
Eestlased Kanadas