Mõned näited äikesetormi tekitatud kahjustustest autori koduõuel. Fotod:
Tiina Nõlvak
Tiina Nõlvak
Minu seekordne lugu on üsna isiklik. Sest meie õue külastas sel nädalavahetusel äikesetorm (või hoopis tromb?) ja jättis meie majapidamise kolmeks päevaks elektrita. Elekter on aga teatavasti üks selline asi, mille vajalikkust märkad siis, kui seda ei ole. Ta on meie elus nii tavapärane.
Meie kodu on 1930-ndatel aastatel ehitatud maja, mille me oleme kõpitsenud kõigi 21. sajandi mugavustega elukohaks. Nii on meil siis elekter mängus nii vee pumpamisel kui sooja andmisel, pliidi soojendamisel kui valguse saamiseks. Ja äkki ei saa WC-s ja dushi all käia, kraanist ei tule vett, kohviautomaadist kohvi, külmkapp on rivist väljas, sügavkülmikus marjad sulavad, nõudepesumasinast hakkab levima paha hais... Õnneks on soe ja õnneks on meil olnud mõistlikku meelt jätta alles vana puupliit. Niisiis hommikul tuli pliidi alla, kohvipott tulele, ämbriga ojast vett tooma (meie aiast läbi voolav oja on puhta allikaveega), vanale õuekäimlale elu sisse.
Mobiiliaku sai esimesel päeval tühjaks. Internetti ei olnud. Suured puud olid langenud nii sisse- kui väljasõiduteele ja saebensiin sai otsa. Autoga ei saanud sisse ega välja. Lapsed tulid suurest linnast ja tõid raadiole patareid ja saele bensiini ja kõik laabus ning romantikat oli pealegi. Küünlavalgust ja metsamüha sai nautida vanamoodsalt saunas kausist pesemise ajal.
Aga kui see kõik oleks juhtunud mujal, mitte tillukeses Eestis, kus kõik asjad käe-jala juures? Me oleme oma mugavustes palju rohkem haavatavad, kui arvame. Ja igasugused nn ellujäämiskursused on hädasti vajalikud.
Torm algas pühapäeva õhtul lõuna poolt ja jõudis õhtuks Tallinnani ning tegi üsna palju pahandust. Meie pere kahjud on juurtega üleskistud ligi saja-aastane kuusehekk ja veel puid metsas. Kõik katused jäid peale ning naabrimees, kes ehitab palkmaju ja kel ka endal olid üsna suured metsakahjud, saab tööd. Põhjarannikul on mitmes kohas männimetsasid massiliselt murtud ja kõvasti sai räsida ka Elistvere loomapark, kus murdus palju põlispuid.
Ajakirjanduses on aga juttu olnud juba orkaanist. Orkaaniks nimetatakse tormituult, mille kiirus ületab 32,7 meetrit sekundis. Vaindloo saarel mõõtis pühapäevase tormi ajal tuulemõõdik tuule kiiruseks 56 meetrit sekundis! Ilmajaam mõõtis pühapäevase äikeseraju ajal kõige tugevama tormi-iili Väike-Maarjas, kus tuule kiirus ulatus 36,5 meetrini sekundis. Üle Eesti tuisanud marust saigi kõige rohkem kannatada Väike-Maarja, kus viis kortermaja jäi katuseta. „Valda jõudes avaneb meile trööstitu pilt. Korrusmajade katuste asemel laiuvad tühikud meenutavad sõjapommidest jäänud jälgi. Maas läigivad esinemislava suuruseni ulatuvad plekilahmakad ja eterniitkatusel lõgisevad möödakäijatele kurjakuulutavalt lahtised plekitükid,“ kirjutab ajakirjanik Kärt Kelder. Lisaks varises Väike-Maarjas tormiga kokku kirikutorn, mis kukkus täies ulatuses lähedal¬asuva leinamaja peale ja seda enam ei ole.
Ilmajaama hinnangul võis seekord tegu olla Eestis harva esineva äikesetormiga, mida USA-s kutsutakse „derecho“ (hispaania keeles „sirgjooneline“). Suhteliselt „sirge“ servaga oli see tormipilv küll. Seisin tuule tõustes meie maja rõdul ja vaatasin, kuidas suur tume pilv, mille ülemises servas veel kollakas-punakas joon või jutt oli, kiiresti meie maja poole kihutas. Tromb (keeristorm) võis esineda äikeseliini otstes. Analoogne äikesetorm liikus üle Lääne-Eesti 2002. aastal ning 1967. aastal laastas Eesti metsi samuti kohutav torm, mida minagi mäletan.
Venemaa aga hakkab vist oma hirmsatest metsatulekahjudest üle saama. Meid ähvardanud suitsupilved olid ilmselt liiga kõrgel, kuigi ühel viimasel palaval päeval, kui õhusooja oli ligi 36 kraadi (õhutemperatuur on tänaseks mõnusalt põhjamaasuviseks langenud), kattis kogu ilma ja maad paras sudu.
Laupäevaks lubatakse Eestisse siiski ohtlikke pilvi Tshernobõli kandist ja samas lohutatakse, et radiatsiooni tase on normi piires. Brjanskist pärit õhumass jõuab laupäeval Eestisse, kuid jääb siia vaid üürikeseks ajaks, kinnitab Eesti ilmaennustaja.
Hea kombe kohaselt saigi täna põhiliselt ilmast räägitud. Aga ilm siinmail on sel suvel tavatult palju vingerpusse mänginud. Niipalju siis rahulikust ja väikesest Eestist, kus üleujutusi ja maavärinaid ei esine.