Töötusest ja eurost

Tiina Nõlvak

Sel nädalal on rahva suus kaks märksõna: töötus ja euro. Just sellised põhimured on olnud Eesti Raadio sissehelistamisega saadetes. Kas hinnad tõusevad, kui euro tuleb? Kas pensionid tõusevad kasvõi näiteks Kreeka tasemeni? ( Leht kirjutas, et Kreekas on pensionid umbes 1700 EUR-i ja Eestis 300. Aga Eesti hinnatase on 80% Euroopa omast.)

Kas saab ära vahetada kõik kroonid või tehakse nagu rubla-krooni vahetamise ajal mingi ülempiir? Kuidas saada sularahaautomaadist kätte väiksem raha kui 10 eurot, mis on eestlase jaoks päris kopsakas summa? Lapsed ja vanurid võtavad raha praegu välja tihtpeale kas 100 krooni või veelgi vähem. Poliitikud, pankurid ja suhtekorraldajad võtavad hoogsalt sõna, et rahvast rahustada. Igal juhul ei tule jaanuaris 2011 mingit rahavahetust. Lihtsalt üks valuuta vahetatakse teise vastu. Poodides on juba praegu mõlemad hinnad siltidel. Ennustatakse, kui palju kogu protseduur üldse maksma võiks minna. Kulusid tuleb igatahes kõigil, eriti kaupmeestel, sest välja on kuulutatud põhimõte, et igaüks kannab oma kulud ise. Aga kulud pidada tulema igatahes väiksemad kui eelnevalt rahaliiduga ühinenutel.

Hindu igatahes tõstetakse hoolega juba nüüd. Kui möödunud aastal nn piimasõja ajal sai liitri piima kätte isegi kolme ja poole krooni eest, siis nüüd maksab kõige odavam piim 7.90. Alles möödunud kuul oli 6.50. Bensiinist ärme üldse räägi. See maksab sama palju kui Soomes, ainult et Soome palgad on Eesti omadega võrreldes kolmekordsed.

Igatahes on inimesed natuke nii ebakindlad kui närvilised ja raha tahetakse paigutada asjadesse. Mõned asjad ongi praegu ikka veel päris odavad.

Kuidas euro meie elu mõjutama hakkab, näitab tulevik. Igatahes ootavad ühed, et euro toob mingitki leevendust töötutele ja aitab leida investeeringuid tootmisesse. Ajal, kus iga viies tööjõuline inimene Eestis on tööta, haaratakse ka õlekõrrest. Teised arvavad, et mis mõtet on liituda raskustes vireleva rahaliiduga. Praegusedki eurotsooni riigid pingutavad päris kõvasti püksirihma. Kangesti tuleb meelde üks vana optimisti ja pessimisti anekdoot. Mis vahet on pessimistil ja optimistil? Pessimist ütleb: „Enam hullemaks minna ei saa.“ Optimist ütleb: „Saab küll, saab küll.“

Häid uudiseid on ikka ka. Eestlase Tanel Toomi Suurbritannia Filmikooli lõputöö võitis tudengifilmide Oscari. Film„The Confession“ valiti välja 61 tudengifilmi seast 36 erinevast riigist (vt. uudis teisal). Suurbritanniat esindava filmi võit tehti teatavaks 17. mail. Ameerika Filmiakadeemia annab tudengite Oscarit välja alates 1972. aastast.

Eestlasest ema ja soomlasest isa tütre Sofi Oksase eestiteemalist küüditamisest ja sellele järgnevast ajast rääkivat näidendit „Puhastus” hakatakse etendama Ameerikas. Kuulsas New Yorgi sõltumatus teatris La Mama toimub järgmise aasta veebruaris näidendi esietendus Ameerika mandril. „Puhastus“ on ilmunud ka raamatuna juba paljudes keeltes. Sofi on kirjutanud ka teise eestiteemalise raamatu „Stalini lehmad“, mis shokeeris soomlasi oma pihtimuslike ülestunnistustega Soome ühiskonnast.

Aga elu siin Eestimaal on ikka veel ilus. Linnapildis on palju ilusaid ja rõõmsaid inimesi. Päike paistab, võililled ja toomingad õitsevad. Ja eestlased on visad, töökad ja tublid.

Märkmed: