Eile õhtupoolikul toimunud kaheksandal Tallinna visioonikonverentsil arutlesid arvamusliidrid ühe küsimusena ka selle üle, kas Tallinn peaks saja aasta pärast kujunema paljukultuuriliseks või eestipäraseks linnaks.
Tallinna visiooninõukoja seisukohtade järgi on saja aasta pärast kujunenud Tallinnast rahvusvaheline innovaatiline äri- ja kultuurikeskus, mis on siia meelitanud talente igast maailmanurgast. Linnapilt on mitmekesine, on tekkinud oma väike hiinalinn ning kohalike moslemite nurgake. Linnas saab hakkama nii eesti, vene, inglise või soome keelega, kontorites ja firmades kuuleb aga põhiliselt inglise keelt.
Eestipärane Tallinn tähendab, et siin püütakse hoida kohalikku kultuuri ning arendada rahulikku põhjamaist elu. Eesmärk on, et linna elanikkonnas suureneks eestlaste ja eestipäraselt käituvate inimeste osakaal. Väärtustatakse traditsioone, Tallinna oma stiili, linnapildis välditakse ülimodernsust ja ekstravagantsust. Põhiliselt kõlab linnas eesti keel.
Visiooninõukoja liige ning Kodulinna Maja juhataja Tiina Mägi kinnitas, et hangunud seisu ei saa Tallinn kindlasti jääda, kuna multikultuursus on paratamatu. Samas peab säilima ka Eesti omapära.
Mõned arvamusliidrid olid seisukohal, et paljukultuurilise Tallinna ideega peab ettevaatlik olema, kuid arengut selles suunas ei saa ka vältida. Tuleb säilitada kontroll selle üle, kes siia tulevad. Rõhutati tõsiasja, et kui tahame innovaatilisust arendada, siis niisugustes firmades töötab palju välismaalasi, kes paratamatult toovad endaga kaasa muid kultuure.
Räägiti sellestki, et Tallinn on juba aegade hämarusest olnud paljurahvuseline linn, kuid sellele vaatamata on säilitatud omanäolisus. Ilmselt suudetakse seda ka edaspidi.
Tallinna endine peaarhitekt Ike Volkov mainis, et igasugune kultuur on seotud teatud sümbolitega. Kui Tallinnas Lasnamäe veerule ehitatakse uhke kirik, siis see on ka üks sümbol või omamoodi signaal. Ta lisas, et paljukultuuriline Tallinn on hea, kuid Eesti identiteet peab säilima.