Arvamus
Tiit Kändler, teadusajakirjanik
Teadusajairjanik Tiit Kändler
Autor/allikas: TeaMe/ERR
Tiit Kändler arutleb oma kommentaaris tõeväänamise üle, mida kohtame nii koduvägivalla üle arutledes, poliitikas kui ka kliimaküsimustest kõneldes.
Elagu esimene mai! Ja teine mai ja kolmekümne esimene mai ka! Tunnistan nüüd, viimaks, ilma igasuguse häbita, veel vähem uhkuseta, et olen kannatanud koduvägivalla all. Kaks naist, kellega elasin, on mind kunagi tugevalt, väga tugevalt löönud, korduvalt. Ma ei räägi sellest psüühilisest vägivallast, mida nad olid suutelised rakendama.
Ma ei oska öelda, kas olen psüühiliselt mõnda naist vägivaldselt kohelnud. Ammugi ei kavatse ma minna ja üles anda need, kes on mind peksnud. Tühiste asjade eest ja kaine peaga. Kindlasti ei kehti see kõigi naiste kohta. See juhtus ammu, mu noore mehe eas.
Mina ei ole oma elus löönud ühtki naist ega meest, ei kodus, ei tööl, küll oma väikseid poegi, mille üle mul ka häbi ei ole, sest olen nendega sel teemal rääkinud ja nad ei mäletagi. Aga mina mäletan ja üha enam imestan, kust võtavad meie poliitikud selle justkui automaatse tõe, et koduvägivalla all kannatavad ainult naised. Nad valetavad. Või leebemalt öeldes: väänavad tõde. President on tõeväänaja, naisõiguslased on tõeväänajad.
Inimese mälu on moonutav, see on ilmselge. Punkt. Ma ei hakka siin tooma viiteid hulgalistele uuringutele. Mida kaugem on sündmus, seda erinevamalt selles osalenud inimesed seda näevad. Kes on näinud Claude Lelouch'i filmi "Mees ja naine", see teab, millest räägin. Kogu väärtkirjandus on rajatud tegelikult mälule kui tegelikkust moonutavale organile.
Ajaleht The Guardian kuulutas viie aasta eest, et üks kolmest Euroopa naisest väidab, et teda on alates 15. eluaastast füüsiliselt või seksuaalselt vääralt koheldud. Kaheksa protsenti on kogenud kuritarvitamist viimase 12 kuu jooksul. Taanis alates 15. eluaastast kinnitab kuritarvitamist (abuse) Taanis 52, Soomes 47, Rootsis 46, Poolas aga 19 protsenti naistest.
Villu Otsmann: iiveldus vabast sõnast
Vaat nõnda. Jutt on üldvägivallast. Kas me teame, kui palju esineb seal koduvägivalda? Meil väidavad tõeväänajad, et kõik see ongi koduvägivald. Muidugi mitte. Ei, me ei tea seda ja ei hakka ka teada saama. Piisab sellestki.
Mida kaugem minevik, seda õudsemad tunduvad asjad olnud olevat. Kõige õudsem on naiste elu Taanis, Poolas on lausa lust ja lillepidu! Kas tõesti? Mida ütleks selle peale Czesław Miłosz? "Näib sedamoodi, et Looja, kelle eetilistes motiivides on inimesed õppinud kahtlema, juhindus eelkõige soovist, et oleks võimalikult ilus ja lõbus."
Salgavad ja valetavad
Selle peale ma nõuan, et meie president lõpetaks ometi tõeväänamisvägivalla! Minu ja minu rahva kallal. Ma ei saa nõuda, et selle lõpetaks ära Kaja Kallas või veel vähem Jevgeni Ossinovski. Sest sotsialismile on sisse kirjutatud vale, seda tean ma ilmselgelt. Nii teoreetiliselt kui kahjuks ka praktiliselt.
Sotse ei hääletatud sedapuhku maha mitte niivõrd õllepoliitika tõttu – kuigi ka see näitab nende valelikkust, sest aktsiise tõsteti ikka raha saamiseks, mitte kellegi tervise kaitsmiseks, vaid eelkõige seetõttu, et välisminister Sven Mikser valetas rahvale rändelepingu kohta. Salgas ja valetas. Ja salgavad siiamaani. Ning valetavad siiamaani.
Kui ei oleks olnud Isamaad, oleksid sotsid saanud vale seljas edasi sõita, nagu nad on ilmselt seni teinud. Me ei teagi, milliseid leppeid ja kellega Mikser on kokku mäkerdanud. Mul on häbi, et ka president ühines salgajate kambaga. See on fakt, mitte see, et mina istun ja ootan peret, mille liikmetega saaksin vägivallatseda.
Helme: Kaljulaid ei suutnud oma emotsioone kontrolli all hoida (19)
Ma võin seda kõike kõnelda, sest mulle on õndsal sotsialismi ajal pistetud nina alla tühi paber, keeratud rautatud uks kinni ja kästud kirjutada oma kontaktidest. Paber jäi mõttetühjaks, ei tea, ei mäleta, kirjutasin.
"Mind on üks praegune võimumees karistanud selle eest, et mõnitasin Nõukogude Liitu selle 50. aastapäeval."
Mind on lõputult mõnitatud igasugustes komsomoli- ja parteikomiteedes (ehkki olin ka ise komsomolis, seda nüüd küll). Mind on üks praegune võimumees karistanud selle eest, et mõnitasin Nõukogude Liitu selle 50. aastapäeval. Mind on selle eest ülikoolist välja visatud, ainult et selgus, et olen juba sealt cum laude väljunud.
Mind kaitses Endel Lippmaa oaas, vaba mõtlemise oaas, sest nõuti mu töölt vallandamist. Ma ei soovi mingeid "meetmeid", ärge olge absurdsed. Kristlasena olen andestanud. Kuid Kristus ei nõudnud, et peab unustama, ja ma ei kavatsegi unustada seda, mida sotsid meie rahvaga on teinud ja tahavad teha edaspidigi.
Muidugi on sotsialism nakatav, ja see ongi nakatanud reformierakondlasi, seda enam, et ajalooline pinnas on soodne. Nüüd te ütlete, et mis ma jaman, Soomes ja Hispaanias ja kus veel on just sotsid pääsenud võimule.
Ärge tulge mulle rääkima Soomest ja Hispaaniast. Soome YLE oli kommunistlik nagu Eesti Raadio (tollal veel õnneks mitte rahvusraadio). Mida ütles Mika Waltari oma "Riigi saladuse" viimases lauses? "Ma oli näinud ristilöödud Jeesust kahe röövli vahel. Aga tema riiki seal enam ei olnud."
Mis Hispaaniasse puutub, siis nemad võivad katsetada, tegid seda isegi kodusõjas. Me meenutame George Orwelli nägemust "1984", kuid tema "Ülistus Katalooniale" on hoopis vägevam. See oli raamat, milles Orwell loobus olemast sots ja pöördus näoga inimese poole.
Helme lubab Kuusiku juhtumi valguses hakata taastama põhiseaduslikku korda (9)
Ärge siis imestage, et EKRE on pääsenud rusikatega vehkima! Kas arvate, et mulle see meeldib? Muidugi mitte. Ent selle eest vastutavad sotsid, reform ja president. Mina olen edumeelne konservatiiv ja ei arva, et loodusteadus tuleks ümber kirjutada mingite tüüpide tahtel, olgu siis nad presidendi või parteijuhtide nahas.
Kliimapagulus on täielik nonsenss
Ma avaldan teile saladuse: kliima muutub. Kuid kuidas, seda meie ei tea ja saame teada alles takkajärele. Ja kui palju on selles inimese teenet, seda ei saa teada saamagi! Pole mõtet kõike maailma hädasid kliimamuutuse kaela määrida. Kliimapagulus on täielik nonsenss, kliimamuutusest suurenenud katastroofide arv samuti.
See on nagu astroloogia, kuid faktiväänamine ei ole astroloogia. Lugege ometi midagi, lugege rootsi arstiteadlase Hans Roslingi möödunud aastal ilmunud raamatut "Faktitäius", milles Rosling näitab meile võluvalt, kui vähe me tegelikult maailma suundumustest teame.
Me arvame teadvat, et teame, isegi kõige tähtsamat otsustajad oma Davosis ei tea. "Kümme põhjust, miks me arvame maailmast valesti – ja miks asjad on paremad kui arvate," lubab Rosling.
Paremad? Jah, paremad: me ei teagi, et enamik inimesi elab keskmise sissetulekuga maades (hõiskame, et meie oleme seal!), et oodatav keskmine eluiga maailmas on 70 aastat (hõiskame, et meil on), et looduskatastroofides hukkunute arv on saja aastaga kaks korda vähenenud, et tiigrid, pandad ja valged ninasarvikud ei ole enam ohustatud loomad, et 80 protsenti inimestest saab ligi elektrile, et maailmas vaktsineeritakse 80 protsenti üheaastastest lastest.
Ja et koduvägivalla hiiglaslik hulk on üsna tõenäoliselt mälu moonutus. Mitte, et see oleks talutav, loomulikult mitte, ent sellega ei saa hakkama tõeväänajate erakonnad ega ametkonnad.
"Paistab sedamoodi, et me oleme murrangu ajajärgu tunnistajad ja osalised, samasuguse nagu paganlusest kristlusesse üleminek Rooma impeeriumis," kirjutas Miłosz 1. veebruaril 1988. Ja oma Nobeli kõnes aastal 1980 ütles ta: "Hea on sündida väikesel maal, kus loodus on inimlikku mõõtu, kus aastasadu on külg külje kõrval eksisteerinud eri keeled ja usutunnistused." Ta pidas silmas Wilnot ja Leedumaad. Mina Eestit. Tõeväänamiseta Eestit. Elagu esimene mai. Ja teine ja kolmekümne esimene ka!
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil . Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel
