Maailma renomeega dzässikitarrist Tiit Paulus oli vaid nelja-aastane kui Raimond Valgre suri, 1949. aastal. Ent iseõppinud kitarrist kuulub nende hulka, keda paelub Valgre helilooming. Tema 2001. aasta CD salvestus Muinaslugu muusikas on kinnituseks.
Kitarr, eriti akustiline kitarr on instrument, millelt saab võluda nii kurbi kui rõõmsaid toone. Eriti sobiv on kitarr aga sissevaatleva, introspektiivse muusika esitusel, mida valdav osa Valgre loomingust on. Sellest sai aru ka maailmakuulus kitarrist Franciso Goya, kes samuti salvestas hiljuti Valgrele pühendatud plaadi, “Pleased to meet you, Mr. Valgre”.
Goya ja Pauluse plaatide võrdlus aga kinnitab, et eestlased tunnetavad ikkagi kõige paremini Valgre sisemaailma nüannse. Mitte et Goya CD oleks laita - vastupidi, Valgre tutvustajana laiemale maailmale on sellel oluline roll - kuid Pauluse interpretatsioonidel on palju ehtsam, parema sõna puudusel eestlaslikum kõla.
Kitarr on ka intiimne instrument, Pauluse plaati kuulates tulevad esile need kaotatud paradiisi romantilised sugemed, mida helilooja soovib edasi anda. Tiit Pauluse virtuooslikule mängimisele lisab palju tagasihoidlik, kuid kõrgel tasemel saade. Eriti mõjuv on Heikki Jäntti suupill, samuti sobiv pill, millega soojal suveõhtul musitseerida, Valgret mängida. Puudub ainult akordion, pill, mida Valgre ise mängis, ning millega tema populaarsemate helitööde esitused on tavaliselt seotud.
Tiit Pauluse plaat lisab jubagi arvukale Valgre muusika diskoteegile ehk heliplaadikogule meisterliku, tundliku, intiimse ja siira salvestuse, mida on lust kuulata. CD’d saab hankida Interneti kaudu, lisainformatsiooni plaadi kohta otsige www.elwood.ee