Riho Laanemäe - 23. jaanuar, 2003 20:11
Riigikogus läbis äsja esimese lugemise Rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse eelnõu, mis määratleb Eesti sõjaväelaste välisriikides viibimise ja välisriikide sõjaväelaste ajutise Eestis viibimise õiguslikud alused. Riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar näeb aga seaduses potentsiaalset ohtu 1939. aasta baaside lepingu kordumiseks.
- - - - -
Seaduseelnõu sätestab täpse korra, kuidas saata Eesti kaitseväelasi operatsioonidele ja õppustele Eesti piiride taha. Teise olulise valdkonnana reguleerib seadus välisriigi vägede viibimist Eesti territooriumil. Välisriigi väed võivad viibida Eesti territooriumil kollektiivse kaitse operatsioonidel, rahvusvahelistel õppustel ja transiidi puhul läbi Eesti. Viibimine saab olla vaid ajutine, teist võimalust seadus ette ei näe. Kehtib vastastikkuse põhimõte: Eesti Vabariigi territooriumil võivad viibida ainult selle riigi relvajõud, kelle territooriumil võib viibida Eesti Vabariigi kaitsevägi.
NATO riikide sõjaväelaste saabumiseks piisab valitsuse otsusest, muudel juhtudel on vaja Riigikogu või presidendi otsust kui Riigikogu ei saa kokku tulla. Mitte-NATO riigi sõjaväelaste transiidiks annab loa kaitseminister, kui üksuse isikkoosseisus on kuni 2000 liiget, 2001-5000 liikme puhul on vaja valitsuse, üle 5000 liikme puhul aga Riigkogu otsust.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar väidab tänases “Äripäevas”, et uus seadus suurendab järjekindlalt valitsuse ja kaitseministri võimu Riigikogu arvelt. Tammsaar meenutab 1939. aasta baaside lepingu kogemust, kui selle allakirjutamise otsustas väike grupp inimesi.
Kaitseminister Sven Mikser sellise kõrvutusega ei nõustu:
“See on täiesti kohatu võrdlus. Eesti ühinemine NATOga – kollektiivkaitse alliansiga toimub seeläbi, et Riigkogu ratifitseerib Washingtoni lepingu. Need ühisoperatsioonid NATO liikmesriikidega, mis toimuvad selle järel, on kaetud Washingtoni leppega.Teatud pädevuste delegeerimine Riigikogu poolt selle seadusega valitsusele loob eeldused, et see võiks toimuda paindlikult ja vajaliku kiirusega.”
Vene parlamendi ülemkoja väliskomisjoni esimees Mihhail Margelov teatas hiljuti, et kui Eestis puhkeb kriis, siis saadab NATO meile appi Pihkva dessantdiviisi. Kaitseminister Mikser ütles, et taoline stsenaarium on välistatud.
“Selle seaduse järgi kindlasti ei hakka Vene sõjaväelased sisenema Eesti territooriumile ja ka selle kõrge Vene poliitiku hiljutine avaldus Eestis peetud seminaril on täiesti kohatu ja alusetu. Ma ei näe ei lähemas ega kaugemas tulevikus ühtegi Eesti poliitilist otsustajat, kes kutsuks siia Vene väed,” väitis Eesti kaitseminister.
Mikser rõhutas samuti, et viis, kuidas Venemaa lahendas oma sügisest pantvangikriisi, on täiesti vastuvõetamatu nii Eestile kui NATO kõigile liikmesriikidele.
Tiit Tammsaar: 1939. aasta võib korduda VE
Kuumad uudised | 24 Jan 2003 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
