Niimoodi suusatavad tõelised profid - Tiiu Nurmberg järjekordsel mäest laskumisel. Foto: Don Bauer
Oma kiires olümpiaeelses ajakavas leidis Tiiu mahti tulla toimetusse ja vastas lahkelt mõnele küsimusele. Tiiuga on alati tore kohtuda, ta lausa pakatab entusiasmist, optimismist, naeratustest ja rõõmsast meelest. Ei jälgegi sisemisest pingest või närvilisest pabistamisest, mis oleks vist loomulik sedavõrd vastutusrikka esinemise eel.
Olümpiaks valmis
Tiiu kinnitas, et tunneb olümpia eel end suurepäraselt, et ta on füüsiliselt ja psüühiliselt heas vormis ning ootab põnevusega oma "ajaloolisi” starte,mis toimuvad 22. veebruaril slaalomis ja Eesti vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril. suurslaalomis (Ärge siis unustage talle nendel päevadel pöialt hoida!)
Olümpiaks valmistudes näitas ta äsja head vormi Bromontis (Québec) võisteldes, kus sai suurslaalomis kolmanda koha. "Esimesel laskumisel olin kaheksas, kuid siis muutsin taktikat ja võitsin teise laskumise,” selgitas Tiiu. Ta tõdes, et praegu peaks ta küll hoopis harjutama ja võistlema Euroopas, kuid pikkadeks sõitudeks pole raha. Nii on ta hoolega siin Kanadas treeninud ja loodab, et head tulemused (nagu äsjane) seavad ka vaimu olümpiaks valmis. Aga siiski kulgeb ta tee olümpiale läbi MK mäesuustamise etappide, mis toimuvad peatselt just Euroopas, nimelt Saksamaa suusatajate meka Oberstdorfi lähedal — Ofterschwang Allgäus. Õnneks pole tal seal vaja demonstreerida üliinimlikke võimeid ja muretseda tulemuste pärast, pigem on see võistlusvormi kontrolliv ja isegi lõõgastumist pakkuv sportlik etteaste.
Olümpiaks valmistumisel on Tiiule suureks abiks olnud väliseesti trigeenika-arst dr Allan Oolo, kes suure osa oma ajast veedab Eestis. Trigeenika on treenimisviis, mis tugevdab lihaseid ning taandab kiiresti ja tõhusalt valud. Dr. Oolo ühendas 1980-ndatel kolm raviviisi — pehme koe rehabilitatsiooni, akupunktuuri ja sünergilise enesesisendusliku hingamise. Ta on seda süsteemi aastate vältel täiendanud ja arendanud. Kõige enam meeldib dr Oolole töötada just sportlastega. Ta on Tiiule suureks eeskujuks ning tunneb oma hoolealuse psüühikat ja füüsilist seisundit läbi ja lõhki. Kui Tiiu alustas trigeenika-alase treeninguga, oli ta eesmärgiks jõuda maailma 500 parema, siis 100 parema hulka ...
Tänavu pole ta olümpiamedalit küll sihikule seadnud, kuid loodab ükskord saada maailma parimaks mäesuusatajaks ja tuua Eestile medali võibolla juba XXI taliolümpialt Vancouveris. Sedasama usub ka dr. Oolo.
Mis tunne on suure kiirusega mäest laskudes? Tiiu arvab, et sel hetkel ei saa eesmägiks olla medal, vaid isikliku barjääri ületamine. Kuid ainuüksi füüsilist külge arendades pole head tulemust loota. Tiiu rääkis mõni aeg tagasi SL Õhtulehe ajakirjanikule: "Keha võib tugevaks treenida, aga kui taga pole tugevat vaimu, ei tõuse jõust kasu.” Ja edasi: "Suusatamises on kiirus ja tehnika arendatavad. Aga kui sul pole vaimset kindlust ja kui pea ei tööta, ei aita kiirus ja tehnika eriti. Vahel polegi jõusaali vaja, vaid tuleb mõelda, kuidas jõudu klaari peaga kasutada.”
Et oma emotsionaalset tasakaalu hoida, ei vaata Tiiu praegu TV-st olümpiateemalisi saateid ega loe ka lehti.
Midagi pole silmapaari vahele jäetud
Tiiu rääkis, et ta on teinud oma senise elu tippsündmuseks valmistumisel kõik endast sõltuva - seda, mida on ise osanud ning mida asjatundjad, vanemad ja sõbrad on talle on soovitanud. Ta on käinud ka olümpiakülas kohapealsete oludega tutvumas. Spordirajatised, jõusaal, vabaaja veetmise võimalused, toitlustamine, olme- ja transporditingimused - need kõik on jätnud talle ülimalt hea mulje ja paistavad olevat tipptasemel. Ta on põhjalikult tutvunud ka võistluspaigaga Sestrieres, et poleks vaja n-ö vette hüpata tundmatus kohas.
Mõistagi pole olümpiavõistlustel sportlastel lubatud kanda mingeid reklaamihõngulisi rõivaid ja jalatseid. Tuleb hoolega silmas pidada, et miski varustuses (ka kiiver, kindad, sääre- ja kehakaitsmed, muidugi suusad, saapad jne) ei vihjaks mõne firma reklaamile.
Üllatav oli aga kuulda, et selliste esemete kandmine on rangelt keelatud olümpiakülas isegi vabal ajal. Ainult selle territooriumilt lahkudes võib selga tõmmata mõne reklaamiembleemiga rõiva. Tiiu lubas, et täidab neid rangeid reegleid samuti hoolega, et mitte pahandust kaela tõmmata. Eesti võistkonna vormi saab Tiiu kätte alles 9. veebruaril, päev enne Torino olümpia avatseremoooniat. Ta loodab, et see on sini-must-valges kombinatsioonis.
Rahvuslikkus olulisel kohal
Tiiu rääkis, et ta on Eesti lipu juba kohvrisse pakkinud ja lisas õhinal, et lehvitab seda igal võimalikul juhul. Ta osaleb nii olümpia ava- kui lõputseremoonial.
Ühes intervjuus on Tiiu öelnud: „Eesti on mulle tähtis. Vanaema ja vanaisa, vanad eesti jutud, ajalugu. Mõte sellest, et tegelikult on eestlastel olnud raske elu. Et on probleeme, mida mul Kanadas pole. Ja huvitav on näha, kuidas mu rahvuskaaslased kõigele vaatamata ellu positiivselt suhtuvad. Õigemini — positiivsusse tagasi tulevad.” Ta avastas aga, et kodu-eestlased pole alati kohe valmis suhtlema ja otsis võtit, kuidas sellest olukorrast üle saada. Ta leidiski selle võtme: „Ja siis sain teada, kui uskumatult uhke on mu rahvas. Nüüd tahan aina siin olla, tahan aidata läbi spordi oma maad paremaks muuta.“ Ja nii ta teebki seda, kandes oma Eesti koondise spordirõivastusel tähelepanuväärset tähekombinatsiooni EST. Tiiu unistus on täitumas, sest oma sõnul on ta olümpial igatsenud võistelda juba lapsest peale.
„Mulle meeldib Eestis kõik. Meeldib loodus, meeldivad inimesed ja inimsuhted. Tunnen end eestlannana ja tahan Eesti heaks midagi ära teha! Tahan näidata, et ka Eestil on selline ala - mäesuusatamine!“ Ta on tänulik oma vanematele ja vanaisale, kes teda selles missioonis on toetanud.
Tiiu lahkub Torontost 30. jaanuaril. Oma reisipauna võib ta pakkida ka meie kõigi parimad soovid. Ehk on nendestki kasu.
