Astudes 13. detsembril Eesti Maja suurde saali, Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli jõulupuule, leidis külaline eest meeldiva üllatuse. Külalisi oli nii palju, et need, kes koolikommetega polnud kursis, kippusid õpilaste saalipoolele toole võtma. Tänavu on esimesse klassi astunud arvukalt õpilasi, eks nende vanemad, vanavanemad ja teisedki pereliikmed seletasid osaliselt suurt rahvahulka. Koolijuhataja Tiiu Kajak leidis jõulupuud tervitussõnadega avades, et kohe on soojem, tekib suure pere tunne saali vaadates.
Kooliperel on jõulupuu kombed selgeks õpitud — mida sujuvamalt iga klass oma esinemise kas luuletuse, omaloomingulise ettekande või rahvapärandi selgitamisega hakkama saab, seda kiiremini jõuab jõulupuu oodatuim külaline kohale.
Kuid jõuame, nagu koolijütsidki, ärevuses enne lõpu juurde kui sünnis. Kombekohaselt esitas kooliridadest solist, 2. klassi õpilane Sonja Dobson avanumbriks bravuurse klaveripala. Jõulujuttu oli lastele rääkima palutud vikaarõpetaja Mart Jaanson, kes soovitas enne oma sõnavõttu publikul ühislauluga hääled soojaks laulda, tuju luua, mida ka rõõmsalt tehti. Selmet tavakohast palvust pidada, oli õp. Jaanson kaasa toonud kompsukese, kust ta tõstis välja nii lumemehi, jõuluvana, Barbie nuku kui ka ühe imik-nuku, mille oli mässinud purpurkarva riidesse. Ta küsis laste käest nõu — kuidas või millise esemega peaks tema kui alles värskelt Nõo kogudusest külalisena Torontosse tulnu, jõululaupäeval Peetri kirikut kaunistama? Jõuti üksmeelsele lahendusele, et ikka imik-nukuga, mis sümboliseerib Jeesust ning Tema siia maailma tulekut meile Lunastajaks. Oskus laste tähelepanu paeluda lisas jõulusõnumi originaalsele esitusele palju — ja õp. Jaanson väljendas lootust ka palju lapsi kirikus jõululaupäeval näha.
Klasside kaupa esitati siis jõuluteemalisi ja aastaajakohaseid mõtteid, erilist tähelepanu pälvis 4. klassi lavastus vanadest jõulukommetest. Samast klassist astus ette teine julge klaverisolist, Mihkel Heap kolme palaga.
Tänavu on noortel uus lauluõpetaja Heli Tenno, kes saatis õpilaskoori süntesaatoril, andes moodsamat värvi Georg Iltali samaaegsele klaverisaatele. Lauludepõimik oli pähe õpitud, koorisolistid Juku Gold ja Liisbet Valter-Kalm imponeerisid kartmatute ning kindlahäälsete etteastetega.
Ning siis oli kuulda kuljuste häält, tilisesid jõulukellad ja saabuski oodatud külaline — jõulumees, kes oli tänulik, et uus saanirada 404 magistraalil lubas tal kiirelt kohale jõuda. 1. klass tervitas jõuluvana soovituste põimikuga, kuidas ta oma elu saaks sel kiirel ajal kergemaks teha. Ettepanekud võeti muheldes vastu, ning kuidas olekski saanud teisiti, jõuluvana olevat Hiiumaalt — nii oli ta keelest aru saada, ja teame, et hiidlased võtavad alati hea huumoriga vastu ettepanekuid, kuidas töökoormust jagada.
Päkapikkude abil jagati lastele jõulupakikesi, nii mõnigi oli päris julge ja lunastas salmiga magusat ja head. Vanematele pakuti seniks kohvilauda, kui lastele jagati esimese poolaasta tunnistusi välja.
Jõuluvana sõnul olid head hinded kinnituseks, et Täienduskooli töö kannab rahvuslikku vilja kaugel kodumaalt.
