Venemaa ja Iisraeli allikatele tugineva informatsiooni kohaselt on aluse pardal väidetava puidulasti kõrval ka õhutõrjeraketid raketikompleksi S-300 jaoks, mis võeti peale Kaliningradis toimunud remonditööde ajal.
Anonüümseks jääda soovinud Iisraeli sõjaväeallikad kinnitasid Timesile, et neile laekus info islamivabariigile mõeldud relvalaadungist, mida laaditi Kaliningradis kaubalaevale ja mis pidi puidulaadungi peale võtmise järel suunduma Soomest Alžeeriasse, kus salakauba oleks üle võtnud juba Iraan. «Siis võeti vastu otsus sellest Kremlit teavitada,» kommenteeris allikas.
Väidetavalt andis Iisraeli luure Mossad Venemaa valitsusele vihje, mille kohaselt korraldasid relvatehingu maffiaga seaotud endised sõjaväelased, misjärel andis Moskva käsu alustada ulatuslikku mereväeoperatsiooni, et mitte sattuda piinlikusse rahvusvahelisse skandaali. Uute relvade sattumine kurjategijate käsutusse või Iraanile müümine oleks olnud Moskvale äärmiselt piinlik.
«Ametlik versioon on naeruväärne ja mõeldi välja selleks, et Kreml saaks end kaitsta,» kommenteeris anonüümseks jääda soovinud Vene sõjaväeallikas, kelle sõnul on uurimisele lähedalseisvad isikud kinnitanud Mossadi seotust. «On täiesti naeruväärne, et kogu see jahmerdamine oleks toimunud puidulasti ümber. Ma pole ainus, kes usub, et see [laev] viis relvi Iraani.»
Moskva allikad väitsid Timesile, et Mossad moodustas kuritegeliku grupeeringu, kes tõenäoliselt ise salajasest relvalastist midagi ei teadnud. «Iisraellaste jaoks oleks olnud kõige tõhusam viis relvalasti Iraani jõudmise takistamiseks laeva ümber võimalikult suure kära tekitamine,» kommenteeris niinimetatud kaaperdamisjuhtumit endine armeeohvitser, kelle kinnitusel olid venelased sunnitud koheselt tegutsema, kui meedias hakkasid ilmuma uudised aluse kaaperdamise kohta.
«Venelased pidid tegutsema. Sellepärast ma ei välista, et kaaperdamise taga võis olla Mossad,» lisas ohvitser, kelle hinnangul peatas Mossad laeva ja andis seejärel Kremlile võimaluse alustada «päästeoperatsiooni».
Osad allikad viitasid ka juudiriigi presidendi Shimon Peresi ootamatule Moskva-visiidile, mis toimus vahetult pärast Arctic Sea «päästmist». Peres kohtus ka Vene Föderatsiooni presidendi Dmitri Medvedeviga, väidetavalt vältas eraviisiline vestlus koguni neli tundi. Iisraeli välisministeeriumi kinnitusel arutasid riigipead ka Venemaa relvatehinguid riikidega, mida Iisrael peab vaenulikuks. Iisraeli amentike kinnitusel sai Peres Medvedevilt ka suusõnalise kinnituse, et Venemaa ei müü relvi Iraanile ja Süüriale.
«Iisrael mägis Arctic Sea saagas oma rolli,» ütles Venemaa sõjaväeallikas, kelle hinnangul võimaldas Arctic Sea´ga juhtunu parandada juudiriigi positsiooni läbirääkimistel Moskvaga.
Toimetas Jürgen Tamme