Tabeli koostamisel reastasid kaheksa The Timesi ajakirjanikku, rahvusvaheliste suhete ja poliitika asjatundjat kõik 42 USA presidenti.
Kõige halvemaks presidendiks osutus USA 15. president, demokraat James Buchanan, kes valitses 1857-1861. Buchanan sattus Ühendriikide ajaloolaste kriitikatule alla seetõttu, et tal ei õnnestunud vältida kodusõda ning leevendada aina kasvavat lõhet lõuna- ja põhjaosariikide vahel.
REKLAAM
41. koha pälvis demokraat Franklin Pierce, kes oli USA 14. president ja valitses aastail 1853-1857. Pierce´i on kõige rohkem kritiseeritud Kansas-Nebraska akti tõttu, mille eesmärk oli lahendada orjapidamisega seotud probleeme, kuid tegelikkuses seadustas orjanduse leviku piirkondadesse, kus see polnud varem lubatud.
Praegune vabariiklasest president George W. Bush jagab koos parteikaaslase Richard Nixoniga 37. kohta. Bushi süüdistatakse eelkõige terrorismivastase sõja algatamises ja suutmatuses võidelda orkaan Katrina tagajärgedega.
Watergate´i afääri tõttu tagandatud Nixonit ja ametist lahkuvat Bushi suutsid edestada demokraatide presidendikandidaat Martin Van Buren (1837-1841) ja viigide (the Whigs - Inglise liberaalid) esindaja William Harrison (1841), kes oli president ainult 32 päeva.
Kümne halvima riigipea hulgas on kolm demokraati, viis vabariiklast, ja kaks viigide esindajat.
Läbi aegade parimaks presidendiks osutus aga USA 16. riigipea Abhraham Lincoln, kes oli president aastatel 1861-1865. Esimese vabariiklasena presidendiks valitud Lincolni ajal kaotati orjandus ja võideti kodusõda konföderatsiooni kuulunud lõunaosariikide vastu, taastades nii riigi territoriaalse ühtsuse.
Teise koha pälvis USA esimene president George Washington, kes juhtis riiki aastatel 1789-1797. Washington oli president kaks neljaaastast ametiaega ja paistis silma eelkõige võitluses Seitsmeaastases sõjas, mis puhkes Põhja-Ameerikas Prantsusmaa ülemvõimu vastu.
Kolmanda koha sai USA 32. president demokraat Franklin Delano Roosevelt, kes on läbi aegade kõige kauem võimul olnud USA president, sest ta juhtis riiki aastatel 1933-1945. Tema New Deal kandvate õigusaktide abil suudeti tuua USA välja börsikrahhi järgsest majanduskriisist. Roosevelti juhtimisel sõlmis neutraalne USA liidu liitlasriikidega ja sekkus Teise maailmasõtta, pannes aluse nii riigi uuele välispoliitikale. Ta on ainus president, kes valiti oma ametikohale neli korda järjest.
Rooseveltile järgnes USA kolmas president Thomas Jefferson (1801-1809), kes oli üks iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid ja Vabariikliku partei (praegune Demokraatlik partei) asutaja. Viienda koha pälvis läbi aegade noorim president vabariiklane Theodore Roosevelt (1901-1909) ja kuuenda Teise maailmasõja ajal tuntust kogunud vabariiklasest kindral Dwight Eisenhower (1953-1961). Roosevelti surma järel presidendiks saanud demokraat Harry Truman (1945-1953), kes andis loa kasutada Jaapani vastu tuumarelva, jäi tabelis seitsmendaks.
Trumanile järgnesid vabariiklane Ronald Reagan (1981-1989), kes alustas oma poliitikukarjääri demokraadina ja demokraat James Polk (1845-1849), kelle juhtimisel võideti sõda Mehhikoga. Esikümne lõpetas demokraat Woodrow Wilson (1913-1921), kelle juhtimisel sekkus riik Esimesse maailmasõtta.
Toimetas Jürgen Tamme, reporter PM