Ummelas Mart FB
Ma vahendan nüüd kirjutise, mille saatsime Postimehesse Elo Mõttusele teadmisega, et see ilmub veel enne 25.11. või siis samal päeval. Paraku teatas nädalavahetusel Postimehe arvamustoimetuse juhataja Indrek Lepik, et tervikuna seda ei avaldata. Kuna ei ole võimalik tervikut lõhkuda, kahjustamata selle sisu, siis loobusime.
Pean vajalikuks, et see artikkel, mis paljastab väga palju sellest, mis Maaeluministeeriumis TEGELIKULT toimus ning mida ei võtnud arvesse ei Peterkopi komisjon ega peaminister, näeks siiski päevavalgust. Püüdsime seda avaldada ka sõbralikus kanalis, aga see ei õnnestunud sealgi.
Ma ei tea, millal Eesti "ausatest ametnikest" koosnev süvariik mu FB taas blokeerib, seepärast avaldan selle Mart Järviku viimase, aga tegelikult pea ainsa autentse kirjutise, mis Eesti meediasse üldse jõudis. Kirjavahetuse Indrek Lepikuga avaldan veel täna. See pole konfidentsiaalne.
Postimees, ausus tooks rohkem tellijaid
Olin 42 aastat Postimehe, algul küll Edasi tellija. Aastal 1977, kui olin just demobiliseerunud Nõukogude Armeest, tahtsin tellida ajalehte Edasi. Vaevalt keegi enam mäletab seda, kui defitsiitne see ajaleht siis oli. Eriti võrreldes sellega, et nüüd ajalehti lausa pähe määritakse. Tollal tuli terve ööpäev elavas järjekorras seista, et hommikul tellimust postkontoris vormistada. Olime mõnusa poiste seltskonnaga telgis, arutasime maailma asju, siunasime Vene valitsust ja mis seal salata, tuli sooja ning parema tuju saamiseks ka veidi napsi visata. Hommikul mõni minut enne postkontori avamist tormas viimasel hetkel kohale ja otse uksest sisse „sõjaveteran“ ehk siis punaste poolel „Eestit vabastanud“ mees, kes pärast sõda tegeles agaralt meie kandis küüditamisega. Tema pääses järjekorrast mööda ja võttis ära mitu tellimust enese ja oma tuttavate jaoks. Kuid siiski oli meil koos paari sõbraga ka veidi õnne ja me mahtusime nende ca 20 õnneliku sekka, kes Järvakandi alevi umbes 3000 elanikust enesele „Edasi“ tellida said. Olid ajad, olid reeglid!
Paraku loobusin mina ja paljud mu „hõimlased“, tegelikult nii sugulased kui ka mõttekaaslased ajalehe Postimees tellimisest pärast seda valedel ja manipulatsioonidel põhinevat lugu Võidula koolist, mis seostavat mind ja mu tegevust eile ja täna inimestega, keda ma olevat „kallutanud“ tegutsemisele Eesti riigi vastu? Riigi, mida olen alati südames kandnud ja mille nimel palju aastaid võidelnud. Kuni valedeni minu hõimluse kohta Rein Soosaarega, Eesti ühe kompetentseima ja edukaima põllumehega. Oleksin rõõmus sellise suguluse üle, oleksin rõõmus ka suguluse üle Urmas Arumäega, aga seda lihtsalt pole. Milleks oli vaja see välja mõelda?
Üks halvasti interpreteeritud ja moonutatud fakte esitlev lugu ei oleks siiski tohtinud lõpetada minu „armastust“ Edasi/Postimehe suhtes.
Selleks on palju muid põhjusi. Näiteks need, mis seotud listeeriahüsteeria maaletoomisega. Iga terve mõistusega analüütik saab ju aru, et Veterinaar- ja Toiduameti juhtkond vaikis maha ja vassis pärast Euroopast tulnud esimesi teateid listeeria ohtliku tüve ST1247 ja Eesti tööstuste seose kohta. Kogu märtsi jooksul 2019 kuulutati, et Eestil pole sellega midagi pistmist. Veel 5.juunil teatas VTA avalikule meediale sealhulgas ERR-ile, et Taani esitatud süüdistustel, nagu oleks ettevõttest M.V.Wool pärit tooted seal puhkenud listerioosipuhangu allikaks, ei ole alust.
Tegelikult oodati Reformierakonna valitsuse tagasitulekut ning püüti „ebasobiv“ seos ka minister Urmas Kruuse abil sel kombel maha vaikida. Esimesed leiud ohtliku listeeriabakteri kohta tehti juba 2016, kuid VTA sellest siis vaikis, sest minister Kruuse pidas „vihast“ võitlust seakatkuga, vallandades sellepärast ühtlasi viimase kompetentse VTA juhi Ago Pärteli.
Ei saa muidugi süüdistada Postimehe toimetust ega pidevalt vahetuvaid peatoimetajaid, et toona need asjaolud ei jõudnud avalikkuseni. Ei jõudnud ka minuni pärast seda, kui aprilli lõpul tuli võimule meie uus koalitsioonivalitsus. Nüüd otsustati ilmselt siiski maha vaikida asjaolud seniks, kuni õnnestub püüda mind „teadmatuselt“. Jah, käisin ühel kohtumisel, kus Eesti kalatööstuse tõeline patrioot Mati Vetevool, kes on matnud miljoneid eurosid isiklikku raha ühe Euroopa moodsaima ettevõtte M. V. Wool rajamisse, lühidalt kõneles kahtlustest, et listeeriabakterit seostatakse tema ettevõttega. Loomulikult ei nõustunud tema nende etteheidetega ja süüdistas VTA-d pahatahtlikkuses. Kogu see vastuolude pundar nõudis selgitamist, nii et palusin oma nõunikul Maido Pajol ja lepingulisel õigusnõustajal Urmas Arumäel koos ministeeriumi ekspertidega teha järelepärimine VTA-le, et saada ametlikku teavet. Kahjuks vastus sellele venis ning mingeid konkreetseid fakte ei esitatud. Millegi pärast taheti mind endiselt hoida pimeduses.
Järgmisel kohtumisel, mis oli juba üsna tormakas, läksid VTA ja Vetevool oma vahel „nugade peale“, nii et ma jõudsin ühisel koosolekul osapooltega järelduseni, et neil tuleb oma vaidlus seaduslikul teel kohtus lahendada. Ei saanud ma ju sekkuda järelvalvemenetlusse, nagu nüüd ka Taimar Peterkopi raport tõdeb. Tegelikult olen ma vähemalt kolmel korral soovitanud VTA-l kasutada ametile Toiduseaduse § 49 alusel antud õigust tehas sulgeda, kui selleks on piisavalt argumente ja viia läbi põhjalik desinfitseerimine ning kontrollida selle toimingu tulemust. Seda ei ole tehtud. Nüüd on selgunud, et listeeriabakteri tüve ST1247 haigustekitajana polegi tänavu Eestist leitud. Kõik see selgus alles oktoobri algul VTA peadirektori Indrek Halliste põhjalikust vastusest. Seejärel kinnitas ta ministrile isiklikul kohtumisel, et VTA võtab M. V. Wooli täiendava jälgimise alla, sealjuures ka pärast tehase enda tehtud puhastustoiminguid oktoobri lõpul. Mingit bakterit 23. oktoobril VTA sealt siiski leidis, kuid tänini pole selge, mis tüvega see on ning kas ohuhinnangu alusel peaks midagi täiendavat ette võtma. Seevastu VTA asedirektor Olev Kalda esines sel nädalal just opositsiooni maaeluministri umbusaldusavalduse eel väitega, nagu bakterit oleks „just nüüd“ leitud. Isegi VTA peadirektor kummutas mulle selle väite, öeldes et see info, mis levib nüüd meedias on tegelikult vähemalt paari nädala vanune.
VTA info kohaselt, (mida nüüd, alates oktoobrist pärast ministri avalikkuses öeldut, et infot ei saa, laekub juba korrapäraselt) on leitud aga hoopis „kurjem“ bakter markeeringuga ST87. Seda listeeria muteerunud vormi aga ei suudeta meie toiduohutuse eest vastutajate poolt kuidagi avastada ega tuvastada millise toiduaine kaudu see inimesteni jõuab. Mina arvan, et sellise tööstiiliga seda bakteri päritolu ei tuvastatagi. VTA juhtkonna lauale see bakter ise ei lähe, et teda seal tuvastataks. Nii juhtkond kui ametnikud peavad selleks ikka konkreetseid samme astuma ja võibolla isegi vastava kava koostama, selleks et tulemuseni jõuda ja meie kõigi toiduohutus reaalselt tagada.
Peterkopi komisjoni analüüs põhineb kirjavahetusel, kuid ei põhine neil tõdedel, mis ilmnesid omavahelistest vestlustest, minu nõustamisest ministeeriumi ametnike, nõunike ja õigusnõustaja poolt. Vastasin mõnele Peterkopi napile küsimusele oma kabinetis ja veidi õnnestus Maido Pajol selgitada ka oma seisukohta kirjavahetusele adressaatide lisamiste kohta. Mind nõustanud Urmas Arumäe selgitusi peeti üldse ebaolulisteks ja temaga kohtumist või temalt materjalide küsimist ei peetud vajalikuks. See on hea halduse tava vastane ja õigusriigis nii ei käituta. Komisjon hindab paikapidavatena kantsler Illar Lemetti ajakirjandusse lekitatud väiteid ja kirjavahetust, kuid ei suuda kriitiliselt hinnata seda, miks ja kuidas need otsused omal ajal tegelikult tehti. Ei arvestata seda, et olime osalises informatsiooni puuduses ja soovisime vältida paanikat Eesti toiduturul ning meie rahvusvahelise maine langust.
Kahtlemata on väga oluline kaitsta tarbijaid, kuid seda tuleb teha nii, et see ei kutsuks esile sotsiaalpsühholoogilisi üle võlli reaktsioone kuni kalatoodete tarbimisest loobumiseni. Hirmutamise asemel oleks vaja olnud rahulikku ja objektiivset hinnangut toimuvale, mida kahjuks VTA abiga, kes esimesena alustas hüsteeria ülespuhumisega meedias, polnud enam võimalik toime tulla. Ministri käed olid pärast seda seotud, sest ta oli kuulutatud valetajaks.
Tulles tagasi Edasi tellimise juurde, siis loodan, et Postimees selle loo avaldamise järel tunnistab, et tellijaid saab siiski võita „skandaalide“ taustade õigusliku ja tõese avamisega, mitte aga noa selga löömisega järjekordsele EKRE ministrile.
Mart Järvik
maaeluminister
