13. mai 2018
Jaga Facebookis
"Õhtujutud" (fragment). Daniel F. Gerhartz
Emadepäeval anname au kõigile emadele, sest naiselikkus leiab oma kõrgeima teostuse just emaduses, milles avaldub kõige puhtamal kujul isetu, ennast kinkiva armastuse muster.
https://objektiiv.ee/toeline-n...
Tõeline naiselikkus
Naiseilu särab eriti eredalt pruudi kujus. Tema õrnus ja haprus, peen romantilisus ja kõrge hingestatus täidavad ümberringi kõikide südamed rõõmu ja vaimustusega. Pruudi kuju on kõikidel aegadel sümboliseerinud puhtust ja harmooniat, armastust ja lootust, väärikust ja salapära, õrnust ja hoolivust. Pruut – see on naiseliku alge õidepuhkemine naises.
Naine on kutsutud olema õrn ja kaunis nagu lill: õrn on tema suhtumine, õrn on tema loomuse saladus, õrn on tema figuur, õrn on tema vaade. Tütarlaps, kes ei soovi midagi teada õrnusest, hülgab oma olemuse ning võitleb oma enda loomuse vastu. Õrnus kohustab naist olema ilus.
Naiselikkus on sisemine harmoonia, headus, väärikus, hingerikkus, iseloomujõud, armastav süda ja rõõmsameelsus – see on tütarlapse vaimse väärikuse alus.
Iga naine võib olla ilus, sest tõeline pole mitte niivõrd füüsiline, kuivõrd vaimne ilu. Hingerikkus kumab läbi välimuse, laulab ja kiirgab endast õnne. Kui pilgust õhkub headuse valgust, siis kes pöörab veel tähelepanu ebaproportsionaalsetele näojoontele, kehavormidele ja teistele võimalikele puudustele välimuses. Sellisel juhul valitseb vaim keha üle ning suureärane hing väljendub tütarlapse hingestatuses. Ja vastupidi, sisemine tühjus moonutab ka kõige kaunima näo.
Naiselikul loomusel on võime ohjeldada mehes madalat ning vabastada tema loominguline energia. Selleks on naisele antud mehe hingeehituse mõistmise tundlikkus. Inspiratsiooniallikana näitab ta mehele kätte õige tee, saab oma nõuannete, manitsuste, hoiatuste ja toega talle lohutuseks ja rõõmuks.
Naiselikkus on sisemine harmoonia, headus, väärikus, hingerikkus, iseloomujõud, armastav süda ja rõõmsameelsus – see on tütarlapse vaimse väärikuse alus. Kui ühiskonna moraalis on naiselikkuse ideaal kaotanud vaimse aluse, ihuline loomus aga kuulutatakse peamiseks, siis moondub naises tema hingeehituse olemus. Ta lakkab olemast tõeliste naiselike omaduste kandja.
Emaduse särav ilu
Naiselikkus leiab oma kõrgeima teostuse emaduses. Emadus on võime kanda endas abikaasade armastuse viljaks olevat väikest inimest ning ta oma hellusest kastetuna üles kasvatada. Just emaduses avaldub kõige puhtamal kujul isetu armastuse muster.
Kõike muud saavad teha ka mehed, aga emaduse pühadus on vaid naiste pärusmaa. Olles sünnitanud ja väärikalt üles kasvatanud oma lapsed, saavutab naine oma maksimaalse ülevuse ning väärib kogu ühiskonna erilist tunnustust ja austust. Emadus annab naisele reaalse jõu, on tema loomulik eluülesanne ja õnnistus. Emadus on vaieldamatult kõige olulisem kutsumus.
Ema armastus lapse vastu ammutab oma jõu mehe armastusest ning isalikust hoolest, just nagu isa armastust lapse vastu pühitseb tänulikkus naise suhtes, mis ülendab omakorda emalikku alget naises. Emaduse õidepuhkemise eelduseks on mehe pühendunud armastus, mis peab andma naisele kindluse kogu eluks.
Emadus annab naisele reaalse jõu, on tema loomulik eluülesanne ja õnnistus. Emadus on vaieldamatult kõige olulisem kutsumus.
Emadus on täidetud lapse hingeelu eest hoolitsemisega, et äratada lapses vaimset ja isiksuslikku kasvamist. Sündides on lapses peidus üksnes eelsoodumus inimlike võimete ja omaduste arenguks. Just ema on see, kelle esmaseks ülesandeks on aidata neil võimetel õide puhkeda.
Ema hellitused, laulud, silitused, tähelepanu – kõik tema toimingud on kantud sellest kõrgest ülesandest. Ema on suurim kultuurilooja – läbi selle, mida ta eneses kehastab ning mis tema väikestest toimingutest ja talitustest töökuse, ilu, headuse ja tasaduse algetena lastesse voolab.
Tõeline emadus eeldab loomingulist ja viljakat suhtlemist lapsega. Lapse positiivne suhtumine maailma kujuneb välja ema õrna ja rõõmsa suhtlemise kaudu, mis äratab viimases kindluse ja hingerahu. Ema tasakaalukas ja taktitundeline reageerimine eluolukordadele kinnistab lapse mõtestatud ja adekvaatse käitumise.
Tekst koosneb väljavõtetest SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks 2015. aasta kalendrist “Aastaring perekonnaga” ning baseerub olulises osas Nadežda Hramova raamatul “Perekond”.
