Eesti pingeline riigieelarve olukord puudutab ka toetusi eesti kultuuriüritustele välismaal. Muudatused puudutavad, „Eesti kultuur maailmas“ ja Euroopa Liidu „Loova Euroopa“ projektide omaosaluse taotlusvooru. Nende toel on aidatud kaasa Eesti esindatusele näiteks rahvusvahelistel valdkondlikel kontaktmessidel, korraldatud Eesti muusikute kontserttuure, toetatud osalemist mainekatel festivalidel, viidud läbi valdkondade üleseid rahvusvahelisi koostööprojekte ning Eesti kultuuripäevi eri paigus üle maailma. Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Meelis Kompus selgitab lähemalt.

Eesti kultuur maailmas – väiksem maht, kitsam taotlejate ring

Peatselt avaneva „Eesti kultuur maailmas“ vooru puhul tuleb eelkõige silmas pidada kaht peamist muudatust. Need on taotlusvooru vähenenud maht ja taotlejate ringi kitsenemine. Nii ei kvalifitseeru „Eesti kultuur maailmas“ vooru edaspidi riigiasutused, omavalitsuste asutused, avalik-õiguslikud ning riigi sihtasutused või riigi osalusel asutatud sihtasutused või ka kohaliku omavalitsuse sihtasutused või nimetatud isikute asutatud sihtasutused. Kõigile teistele taotlejatele jääb voor endistviisi avatuks.

Nagu mitmel puhul viidatud, on nelja aasta perspektiivis erilise tähelepanu all topeltrahastamise vähendamine ning avalike vahendite jagamise läbipaistvuse tagamine. Eelpool nimetatud vormis tegutsevatele taotlejatele on baasrahastus tegevustoetuste näol reeglina juba tagatud. See seaks need asutused võrreldes kõigi teistega, kes oma põhitegevuseks riigieelarve toega arvestada ei saa, teatud eelisolukorda, kui nad osaleksid ka taotlusvoorus.

Teine oluline muudatus puudutab Eesti väliskogukondi, kelle omaalgatusprojekte toetab 2024. aastast Välisministeerium. Seega sellised projektid enam „Eesti kultuur maailmas“ taotlusvooru ei kvalifitseeru. Muudatus väldib dubleerimist kahe ministeeriumi vahel. Lisaks muudatuse korrastavale iseloomule on paslik lisada, et diasporaale suunatud kultuurivahetuse projektide sihtrühm on peamiselt rahvuskaaslased ise, kuid Eesti kultuuri tutvustamine kõigile teistele huvilistele on neil puhkudel mitte eesmärk, vaid pigem kaasuv väärtus. Oleks ebaõiglane hinnata diasporaale suunatud kultuurisündmusi samadel alustel näiteks maailma keskse kunstivaldkonna messiga, kus peamine eesmärk on kaasata loovisikuid ja eksperte, kelle kaudu luuakse uusi koostöösuhteid ja väärtusahelaid. Viimane on omakorda kultuuri arengukava 2021–2030 üks eesmärke.

„Loova Euroopa“ taotlusvoor – rohkem paindlikkust taotleja jaoks

Teine toetusmeede, millele sel sügisel tuleks tähelepanu pöörata, on Euroopa Liidu programmi „Loov Euroopa“ kultuuri alaprogramm, kus osaleb hulk Eesti kultuuriinstitutsioone. „Loova Euroopa“ kaudu on Kultuuriministeerium omaosaluseks toetusi eraldanud 2014. aastast.

Oleme vastavalt taotlejate soovile muutnud toetuse andmise tingimusi paindlikumaks. Kõige tähtsam neist on ilmselt see, et edaspidi saab mitmeaastaste projektide kohta esitada üheainsa taotluse. See tähendab, et taotleja ei pea igakordselt uut taotlust koostama, vaid toetuse kasutamise periood määratakse kindlaks kohe, toetuse eraldamise otsuses. Silmas tuleb pidada üksnes seda, et mitmeks aastaks taotletud toetuste puhul makstakse toetus välja iga kalendriaasta kohta eraldi. Kõik muu, nagu toetuse andmise sihtrühm ja toetatavad tegevused, jääb samasuguseks nagu varem.

Taotlusi hinnatakse kindlate kriteeriumide alusel, mille seas on Eesti kultuuri- ja loomesektori rahvusvahelise koostöövõrgustiku suurenemine ning sektori tugevam majandus-, sotsiaal- ja välismõõde, samuti innovatsioon ja liikuvus. Silmas peetakse ka projekti mõju osalejatele endile ja valdkonna arengule, uuenduslikkust ja ajakohasust, koostööpartnereid, taotleja võimekust ning projekti eelarvet. Taotletava toetuse minimaalne summa kalendriaastas on endistviisi 1000 ja maksimaalne 15 000 eurot.

Mis aga ei jää samaks, on meetme aastane maht. Vastupidiselt ootusele oleme piiratud vahendeid rahvusvahelistumise valdkonnas ümber kujundanud ning „Loova Euroopa“ vooru mahtu tõstnud 50%, nii et see on järgmisel aastal 150 000 eurot. See võimaldab meil projekte rahastada suuremas mahus kui seni ning annab vajalikku ruumi, et mitmeaastaste toetusotsustega projektid ei „sööks ära“ iga-aastaselt lisanduvatele projektidele minevat raha.

Tuleb ka tähele panna, et paralleelselt käivad Euroopa Liidu kultuurivaldkonna programmi konsultatsioonid uueks eelarveperioodiks ning kaasamiskohtumised toimuvad juba järgmisel nädalal, 21.–23. oktoobrini. Selle eesmärk on kujundada valitsuse tasandil ettevaatavad seisukohad tulevase „Loova Euroopa“ programmi kohta, kaasates võimalikult laia ring turuosalisi. Protsess liigub täies hoos, kuna juba sel sügisel plaanime edastada Eesti seisukohad uuele Euroopa Komisjonile.

Voorud avanevad peatselt

Voorude juurde tagasi. Mõistame, et muudatused vajavad harjumiseks aega, eriti nende organisatsioonide seas, kes „Eesti kultuur maailmas“ voorust enam toetusi taotleda ei saa. Samal ajal peame tõdema, et väheneva eelarve tingimustes on valikute tegemine paratamatu ning senise süsteemi jätkudes ei pruugiks raha enam liikuda sinna, kus seda tegelikult kõige enam vajatakse. Peame nimelt silmas, et ka muud Kultuuriministeeriumi toetusmeetmed vähenevad vastavalt kokkuhoiuülesandele, mistõttu erasektoris toimetavate organisatsioonide jaoks peaksid rahvusvahelistumise meetmete muudatused sobilikud olema.

Kultuuriministeerium jätkab arutelusid omaenda asutajaõigusega organisatsioonidega. Küllap on kõigile hästi arusaadav, et voorus osalemine ei taga toetuse saamist, mistõttu olekski ennatlik seda taotleva organisatsiooni seisukohast pidada püsivaks lisarahastuse allikaks ühe või teise projekti eelarveplaani koostamisel. Alati võib juhtuda, et teisi taotlusi hinnati tugevamaks.

Taotluste vastuvõtt „Eesti kultuur maailma“ 2025. aasta esimesse vooru algab 28. oktoobril ning kestab 18. novembrini. Teine jaotusvoor avaneb 25. märtsil 2025 ning siis on taotluste esitamise tähtpäev 22. aprill. Voorust eraldatava toetuse ülem- ja alampiir – 4000 ja 60 000 eurot – jäävad kehtima nagu varem.

Ka „Loova Euroopa“ vooru püüame avada selle kuu lõpus ning taotlusi võtame vastu kahe nädala jooksul. Kuna eraldi toetuslepinguid ei ole vaja sõlmida, muudab see kogu asjaajamise taotleja jaoks loodetavasti kiiremaks.

Sel nädalal, homme ja neljapäeval toimuvad kummagi taotlusvooru kohta infotunnid. Kogu oluline info on saadaval ka Kultuuriministeeriumi kodulehel rahvusvahelise koostöö all. Samas on lugeda ka voorude tingimused, määrus ja seletuskiri.

Eestlased Kanadas

TRENDING