President Kaljulaid käis riigikogu ja rahvast riigikogu avaistungil manitsemas, käskimas, keelamas. Ta manitsused ja soovitused olid päris tavapärased aga keelamised olid jahmatama panevad.
Presidendiproua väitis, et mitte keegi ei tohi pidada vähem sinimustvalge lipu alla kuuluvaks neid kaaskodanikke, kes pärinevad teisest keelest või kultuurist.
Tohib küll. Presidendiproual pole mingit moraalset ega juriidilist alust keelata meil pidada vähem sinimustvalge lipu alla kuuluvaks endiseid okupante ja nende järglasi, kes teevad mida suudavad, et taastada neile okupatsiooni ajal armsaks saanud venelaste ülemvõim eestlaste põlisel kodumaal,.
Mina, ja ma usun rõhuv enamus eestlasi, on veendunud, et endiste okupantide poolt Euroopa parlamenti, riigikogusse või omavalitsustesse valituid, kes häbenematult rikuvad oma ametivannet ja esindavad Putini, mitte Eesti Vabariigi huve, endiseid okupante ja nende järglasi kes lehvitavad punalippe ja kallutavad vodkat pronkssõduri juures -- kes ei austa sinimustvalget – tohib ja peab pidama vähem sinimustvalge alla kuuluvaks kui Eesti Vabariigile ustavaid eestlasi.
Presidendiproual pole mingi õigus keelata minu ja teiste eestlaste põhiseaduslikku õigust kritiseerida neid kes ei ole ustavad Eesti Vabariigile, veel vähem lausreetureid.
Kultuuriruum ja komberuum on tõesti omandatav, õpitav, nagu väitis presidendiproua. Kahjuks ta lisas sellele väite „sinimustvalget genofondi pole olemas.“ Tal oleks ainult vaja tutvuda sellekohaste rahvaküsitluste tagajärgedega või lugeda Delfi venekeelset kommentaariumeid, et aru saada, et suur hulk endiseid okupante ja nende järeltulijaid pole suvatsenud omandada ega õppida eestlaste põlise kodumaa kultuuri- ega komberuumi, pole isegi muutunud oma kodumaa lojaalseteks kodanikeks.
Kahjuks on ka proua presidendi ja ta kõnekirjutajate teadmistes geneetikast ja genofondidest suur lünk.
Soovitan presidendiproual pühendada natuke aega oma teadmiste täiendamisele või palgata mõni targem kõnekirjutaja. Mõlemad peaksid võimalikud olema. Presidendiamet eriti aeganõudev ei ole. Suur hulk eestlasi koguni arvab, et kõrgepalgaline president koos kopsakate kuluhüvitistega ja oma 62 hooldajaga on luksus mida vaesed Eesti maksumaksjad ei vaja.
Sinimustvalge genofond on päris kindlasti olemas!
Inimestel, nagu teistel olevustel ja organismidel on alati olnud ühtekuuluvuse tunne. Oleme üha tajunud, et selle tunde mõju oleneb sugulasvahekorrast, alates ema- ja vennaarmastusest, siis edasi laiendatud perekondade ja hõimude kokkukuuluvusest, rahvustundest ning mingil määral tunneb ühtekuuluvust ka kogu inimkond. Meie ühtekuuluvustundel, üksteise toetamisel ja altruismil on geneetiline alus.
Sotsiobioloogia, tuntud ka evolutsioonilise psühholoogiana, uuringud on selgitanud, et rahvusliku säilimise peamised tegurid on rahva genofondis domineerivad geenid, mis edasikandumise eest hoolitsevad lisaks enda võimalikult laialdasele levitamisele ka ligimesearmastuse/sallivuse kaudu, proportsioonis sugulust määravate samade geenide hulgaga indiviidides.
Geneetika teadlane George Christopher Williams andis meie loomupärasele tajule teoreetilise, teadusliku aluse juba 1967. aastal avaldatud raamatuga „Adaptation and Natural Selection”(„Kohanemine ja looduslik valik”), mis selgitas, et kuigi meile näib, et evolutsiooniline looduslik valik toimub organismide hulgas, toimub see hoopis geenide tasemel, geenide omavahelisel võitlusel enda edasikandmiseks. Tugevamad, paremad geenid säilivad ja paljunevad, teised hävivad.
Oxfordi ülikooli teadlane William Hamilton on üldiselt tunnustatud kui üks XX sajandi tähtsamatest evolutsiooniteoreetikutest. Hamiltoni uuringud on tõestanud seosed indiviidide geneetilise läheduse ja nende vastastikuse eneseohverduse, altruismi, vahel. Populaarseks tegid selle teadusharu Harvardi ülikooli bioloogiaprofessori Edward Wilsoni teaduslikud artiklid ja populaarteaduslikud raamatud.
Seda teooriat arendas edasi ja tegi üldtuntuks Oxfordi ülikooli professor Richard Dawkins oma raamatuga „The Selfish Gene” („Isekas geen”). Ta kasutas terminit isekas geen, et vastandada geenikeskset arusaama organismi-kesksele arusaamale evolutsioonist.
Päritud geenidest tulenevadki laste armastuse, perekondade ühtekuuluvuse ja rahvusluse tunded. Mida rohkem ühiseid geene on inimestel, seda tugevam on nende ühtekuuluvustunne, vajadus üksteist aidata ja üksteise seltsis viibida. Minnesota ülikooli eriti huvitavad uurimused eraldi kasvanud identsetest kaksikutest toetavad samuti järeldust, et rahvustunne on rohkem geenidesse programmeeritud kui õpitud. Igivana rahvatarkus, mis väidab, et veri on paksem kui vesi, ja vennaarmastuse mõiste on saanud teadusliku tõestuse.
Sinimustvalge genofond on olemas!
Soovitaksin presidendiproual pühendada samuti natuke aega Eesti Vabariigi põhiseaduse lugemisele. Selle vigase ja viletsa dokumendi valmistajad oma tööd eriti hästi ei teinud. Eriti suur viga oli jätta rakenduse seadusega kehtima okupantide seadused – ilmselt tahtsid endised truualamikud okupantide teenrid vältida karistusi okupatsiooniaegsete kuritegude eest.
Presidendiproua peaks aga pähe õppima preambula, mis kinnitab kõikumatut usku kindlustada ja arenda riiki mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.
Elagu sinimustvalge!
