seekord oma kahe viljakama kaastöölise poole, küsides nende arvamust Eesti ühinemise kohta Euroopa Liiduga:

1. Miks või kas üldse peaksid välismaal elavad Eesti Vabariigi kodanikud osalema k.a. septembrikuus toimuval rahvahääletusel Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise küsimuses?

2. Kas Eesti kaotab Teie hinnangul jaatava hääletustulemuse ja Euroopa Liiduga ühinemise korral oma iseseisvuse?

3. Kuidas võiks Euroopa Liiduga ühinemine (või mitteühinemine) Teie arvates mõjutada lähiaastatel Eesti majanduse, kultuuri ja keele arengut?

Vastavad Tarvo Toomes ja Heikki H. Tann

Vastab Tarvo Toomes:

1. Isiklikult kõhklen selles, kas hääletada või mitte, kuna tegemist on niivõrd kapitaalse muudatusega Eesti elus ja need muudatused puudutavad minu kui väliseestlase elu väga väikesel määral, kui üldse. Parlamendivalimistel osalemise suhtes ma ei kõhkle, kuna need korduvad iga nelja aasta järel ja muudatusi on võimalik teha uue valitsuse poolt. Tõenäoliselt ma siiski hääletan, kui olen saanud täielikumat informatsiooni. Kui oleks kõne all NATOga ühinemise küsimus, siis ma ei kõhkleks sugugi, hääletaksin ühinemise poolt.

2. Eesti ei kaota Euroopa Liiduga (EL) ühinemise korral oma iseseisvust täielikult, küll aga kaotab ta selle mitmes sektoris. Need piirangud kajastuvad uues Eesti põhiseaduses. Praeguse ja uue põhiseaduse võrdlemine peaks need piirangud esile tooma. Minul ei ole nende suhtes praegu küllaldast informatsiooni.

3. Ma loodan, et ühinemislepingus on olemas sätted, mis keelavad ELi bürokraatidel sekkuda otsustesse ja üritustesse, mis on seotud eesti keele ja kultuuriga. Majanduse suhtes olen skeptiline, sest maailmas on nii palju näited sellest, kuidas üleliigne bürokraatia ahistab majanduse kasvu. ELiga ühinemine toob kaasa ühe ekstra kihi bürokraatiat, mis võib praegust vabale turumajandusele rajatud tublit majanduslikku kasvu Eestis vähendada.

•••
Vastab Heikki H. Tann Stockholmist.

1.Kõigil Eesti kodanikel tuleks osa võtta ülalmainitud rahvahääletusest järgmistel põhjustel: 1. igal eestlastel, olenemata asukohast, on kahtlemata kõigepealt Eesti edaspidine saatus südames; 2. eestlastena oskame kõik hinnata tõelise demokraatia väärtusi — need tähendavad eeskätt seaduste austamist riigi kõigi kodanike poolt. ELiga ühinemine kiirendab ja süvendab demokraatlikke protsesse kodumaal; 3. ma usun, et iga eestlane, kus ta ka ei elaks — kas kodumaal või võõrsil — teeb selle eesmärgi saavutamiseks nii palju kui ta suudab ja rohkemgi! Väike parandus Eesti põhiseaduses ei tohiks ju valmistada Eesti rahvale ega Riigikogule nii suurt muret.

2. Eesti säilitab täpselt samuti oma iseseisvuse nagu need 15 Euroopa riiki, kes on juba ELi liikmed. Näitena võib siinkohal tuua kääbusriigi Luksemburgi või suurriigi Saksamaa, kes mõlemad on võrdsed ELi seaduste ees.

3. Eesti majandust ootab ees tohutu progress, kuna ta ühineb maailma suurima ühisturuga, kus on vaba kapitali vool ja tööjõu levik ning kus on loodud kõik eeldused ja tingimused ELi kodanike heaoluks, nii et kunagi enam ei tekiks konflikte Euroopa mandril.

Eesti kultuuril on veelgi suuremad arenguvõimalused ELi liikmesriigina, sest paralleelselt riigi jõukuse kasvuga saab areneda ka kultuur tema kõigis väljendusvormides. Mis puudutab eesti keelt, siis on ta juba 21 ELi ametliku keele keele hulgas — koos rootsi, soome, saksa inglise ja kõigi teiste keeltega.

Märkmed: