Kolonel Alfons Rebase 100. sünnipäeva tähistatakse kolme artikliga. Eesti vaimulik ja ohvitser Einar Laigna on kindlal veendumusel, et meil on õigus oma ajaloole ja õigus austada oma kangelasi. Endine „rebasekutsikas“ Harri Rent meenutab ühist sõjateed Alfons Rebasega. Ajakirjanik Jaanika Kressa vaatleb legendaarset ohvitseri kui kanget meest, kes on noortele eeskujuks.
Jõhvi Mihkli kiriku õpetaja Peeter Kaldur kirjeldab reisi Arhangelskisse, kus suri üle 7000 sundkorras Nõukogude armeesse mobiliseeritud eestlase. Nende orjatööd meenutab seal „Eesti tee“.
Artikkel pealkirjaga „Päev peale juuniküüditamist“ sisaldab rea verdtarretavaid dokumente ja ettekandeid 1941. a. küüditamise läbiviijailt endilt.
Riigikogu õiguskomsjoni esimees Ken-Marti Vaher käsitleb ühiste väärtuste kehtestamist euroopalikus kultuuriruumis. Tema arvates tuleks Lenin teha vähemalt võrdseks Hitleriga. 20. sajandil hävingut toonud kahest ideoloogiast on natsism löödud risti, kommunism aga pääsenud väga kergelt.
Vabadussõja võidust kui eesti rahva ülimast pingutusest omariikluse saavutamiseks kõneleb Peep Varju Memento Tallinna Ühendusest.
Sõjaajaloolane Mati Õun arutleb, millised võinuksid valikud olla Eestile 20. sajandil, kui ajaloolised sündmused oleksid võtnud sootuks teise pöörde, kui seda ajalooõpikust võib lugeda.
Jaak Pihlau on teinud ulatuslikku uurimistööd metsavendade suurlahingutest Eestis ning annab neist arhiividokumentide põhjal lühiülevaate.
Ängistavaid mälestusi 1949. aastast, mil toimus teine suurküüditamine, edastab tolleaegne koolipoiss Ivar Künnapuu.
Lahkunud vabadusvõitlejat Enn Sarve mälestab kaasvõitleja Kuno Raude, vaadates tagasi ühiselt käidud teele. Tubli EW mereväelase Elmar-Alfred Veinbergi mälestuseks on nekroloogi kirjutanud Jüri Liim.
1974. a. detsembris nõukogudevastase tegevuse pärast arreteeritud Kalju Mätik meenutab päevi, mil ta pidi tegema sundekskursiooni Serbski-nimelisse Kohtupsühhiaatria Instituuti.
Palju on räägitud 1939. a. sõlmitud Molotov-Ribbentropi paktist, kuid et samal aastal sõlmiti teine salapakt Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahel, on laiemale avalikkusele teadmata. Lääneriikide vaikival nõusolekul pidi Punaarmee 1940. a. märtsis okupeerima ja annekteerima Soome. Selle plaani nurjas soomlaste kangelaslik vastupanu külmas ja pakaselises Talvesõjas.
Jüri Liim oma artiklis mainib uue aatomisõja võimalust, põhjendades seda Venemaa järjekordse ähvardusega, kus lubatakse kaitsta sõbrariikide terviklikkust kasvõi tuumarelvaga.
Kultuurivallas on juttu eesti kuulsamast tantsuõpetajast Arseni Poolgasest ja Heli Vaus-Tamm intervjueerib tenor Juhan Trallat, kes Tallinna Konservatooriumis viiuldajaks õppis, kuid hiljem laulule üle läks.