AjaKaja, talv 2006. Alberta Eesti Kultuuripärandi Seltsi ingliskeelse häälekandja käesolevas numbris on pühendatud rohkesti ruumi ühe käigusoleva projekti propageerimisele. Selleks on DVD Alberta eestlaste ajaloost, millele on andnud oma heakskiidu ja majandusliku toetuse Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjon. Sellest annab lühiülevaate Dave Kiil ja on ka avaldatud kuulutus selle esiettekandest Alberta eestlaste jaanipäevapidustusel 16. juunil 2007 Lincoln Hallis Gull Lake'i lähistel. Mitmed värvikad elusaatuste kirjeldused annavad põgusa eelmaigu projektist. Nii näiteks jätkab Barbara Johson Gullickson oma vanavanemate Jakob Erdmani ja Mari Tinti teekonna kirjeldust Krimmist South Dakotasse ja sealt edasi Baronsisse Albertas. Isiklikke mälestusi samade isikute Albertas rajatud kodust edastavad Glenda Erdman Barnhart ja Carole Erdman Grant. Krimmis sündinud ja Kanadasse rännanud Krikentali pere saatusest pajatab John Clark. 1903. aastal tsaariarmeesse värbamise eest pagenud Johannes "John" Kerbese elust kirjutavad järeltulijad Irene ja Deane Kerbes.
Enam kui sada aastat tagasi rajatud eesti luteri kirikust lõuna pool Stettlerit kirjutab Irene Kerbes, eestlaste seltsimajadest ja kalmistutest Dave Kiil. Helgi Leesment edastab muusik Astrid Simmermoni üleskutse rahvusliku ilmega lauluansambli moodustamiseks eelseisvaks jaanipäevaks. Samalt autorilt on ülevaade Calgary Eesti Eesti tegevusest. Nurmi Simmilt on artikkel Red Deer'i muuseumi uue tiiva avamisest 1984. aastal. Selles tiivas, nimetusega Pioneers Gallery, püsis 15 aastat dr Rita Matiiseni organiseeritud näitus eesti rahvarõivaist ja käsitööesemeist. Huvitava mälestuskillu Tartust 2006. aastal edastab Kanada armee erukolonel Steve Appleton, kes NATO kutsel esines seal riigikaitsealaste loengutega. Leidub ka nekroloog novembris 93 aasta vanuses lahkunud Ralph Erdmanile, keda mitmete teiste tunnustuste kõrval on vääristatud Lethbridge'i Ajalooseltsi poolt eluaegse liikme staatusega.
Häädemeeste Elu nr. 34 (2-2006). Seekordne number on erakordselt mitmekülgne ja sisutihe. Enri Pahapill kirjutab Edela-Eesti ristiusustamisest 13. sajandil, järelmärkus toimetaja Sulev Kasvandikult. Mare-Mai Kõnnolt on tõlge ja märkmed Ignace Lepa raamatust "Teekond Karl Marxist Jeesus Kristuseni. Damaskuse tee." Autor oli eesti soost laevakapteni poeg, kellest Prantsusmaal sai ideeline kommunist ja hiljem Venemaal kommunismi tõelise palgega tutvununa katoliku preester.
Palju ruumi on pühendatud metsadele ja metsandusele. Heino Aasma tutvustab ühes artiklis kolhoosideaegset metsatööstust ja teises metsatööriistu ja mehhaniseerimist. Eerik Purjelt on meenutus Tihemetsa Metsatehnikumist õppeaastal 1943–1944 ja põgus Ontario metsade tutvustus. Hilja Koppel kirjutab oma metsatöölise normi täitmisest Saksa okupatsiooni ajal ja selle jätkumisest nõukogude korra all. Samalt autorilt on värvikad mälestuskillud kooliajast aastatel 1933–1940. Vaino Kallas annab asjaliku ülevaate tuulegeneraatori valmistamisest ja kasutamisest koos skeemiga, samuti puunõude valmistamisest, millise ala meister oli ta vanaisa.
Lisaks on lühiartikleid mitmest valdkonnast. Kaugesõidukapten Kristjan Anderssoni 50. a. juubeliartikkel on pärit Pärnu Päevalehest 1939. aastal. Malle Nikopensius edastab oma sõja lõpu aegseid lapsepõlvemälestusi. Artikkel eestlaste shrimbilaevastikust Brownville'is, Texases, on pärit ajakirjast Meie Tee a. 1968. Oma vanaisa Artur-Elmar Kuuset mälestab soojalt Ivi (Kuuse) Kase. Milvi Männikult on Häädemeeste kooli nimel nekroloog lahkunud matemaatikaõpetaja Hilja Laanele. Usulistel teemadel on kõigepealt Eini Lohi soomekeelne artikkel, mis ilmselt vihjab Häädemeeste ja Hankasalme koguduste koostööle. 1937. aastast pärineb tollase Häädemeeste pastori Ernst Gottlob Jaesche õnnitluskiri Tahkuranna koguduse 75. juubeliks. Lõpuks väljavõte Eesti Elust, kus tutvustatakse õpetaja Marek Rootsi, kes teatavasti tuli Torontosse külalisõpetajana Häädemeestelt. Veel on teaduslik artikkel pealkirjaga "Kalita mõistatus" akadeemik Anto Raukaselt, keda omakorda iseloomustab Juku-Kalle Raid (väljavõte ajalehest KesKus).
Rahvuslik Kontakt nr. 4 (192), 2006. Ajaloolane Vello Helk kommenteerib ulatuslikus artiklis hiljutise EV presidendi valimise tulemusi. Peeter Luksepa kõne Rootsi Eestlaste Liidu 50. a. aktusel kannab pealkirja "Kõik sõltub meist endist". Balti Maailmanõukogu aktsioonidest Helsingis 1975 kirjutab õpetaja Karl Laantee. On ka mitu pikema artikli või loo järge. Jyri Estamilt on teine pool intervjuust Voldemar Kiviaiaga, kes räägib REE sünni- ja arenguloost. Disainer Helle Truusöödi loost on juba kolmas järg ning lubatakse veel. Ka Eino Timmase keelevestlustest on kolmas järg, mis loodetavasti kestab, ainevald on ju lõputu. Mai Raud-Pähn meenutab Betti Alverit tema 100. sünnipäeva puhul ulja ning elujaatava luuletusega "Suurest haardest". Lõpuks Mia Lepa südamlik jõulujutt "Pisiingel".
Toimetusele saadetud kirjandust
Kultuur
TRENDING
