Läänekaare Postipoiss nr 208, kevad 2007. Seekordne number on pühendatud laias laastus Eesti Vabariigi aastapäevale. Vacouveri pensionäridele kõneleb Alar Suurkask ja kohaliku aktusekõne peab Arvo Marits. On ära toodud ka president Toomas Hendrik Ilvese aastapäeva aktusekõne Tartus Vanemuise teatrisaalis. Miina Härma Gümnaasiumi 100. sünnipäevast kirjutab selle kooli vilistlane Mai Veemees. Rein Losin edastab Voldemar Vaga meenutused 1944. aasta augustisündmustest Tartus ja Tartu Kivisilla ajalugu tutvustab Tartu Kivisilla Fond. Admiral Johan Pitka 135. sünnipäeva puhul pühendab ühe lehekülje temale Olaf Klasen. On luulet (Al-Ma-le, Ninell Koit, Lehte Hainsalu), kiriklikke teateid ja eelreklaam Lääneranniku Eesti Päevadele. Kirjanik Raissa Kõvamehe 100. sünnipäeva puhul on ära toodud Meie Maas ilmunud kirjutis Avo Suurväravalt. Lõpuks vestestiilis kroonikat pealkirja all "Meie ajalugu", mille autorit tagasihoidlik varjunimi TT ei suuda peita. Reetlikuks saavad vihjed Toronto elanikele Karla, Kata ja Ärman, kuigi kahe viimase nimed on esitatud liialt ametlikul, ehk isegi veidi saksikul kujul.
Läänekaare Postipoiss nr 209, suvi 2007. Selles numbris kirjutab Helle Sepp "maarahva laulikust" Kristjan Jaak Petersonist. Kaks tema luuletust juhatavad läänekaarlaste häälekandja väärikalt sisse. Helgi Leesment tutvustab ameeriklannast estofiili Nancy Bushi, kes on kiindunud eesti kudumise kunsti ja eesti kultuuri üldse. Rein Losin on koostanud Alo Lõhmuse Tartu Postimehes ilmunud artikli põhjal loo 1949. aasta märtsiküüditamisest ja 1941. aasta suvesõjast Viljandimaal on vabadusvõitleja Viktor Niitsoo pidanud ettekande, mis on refereeritud lühendatud kujul. August Pallast mälestab Juta Kitching ja kunagisest Viljandi linnapeast August Maramaast on kirjutis Heiki Raudlalt. Huvitava pooleldi pihtimusliku artikliga on maha saanud "uuema aja väliseestlane" Kristi Luik-King. On ka mõned ingliskeelsed eestiainelised artiklid mitte-eestlaste sulest. Luulet esitavad veel Ants Kandi ja L.T. Lühiülevaade mulgi murdest Viljandi Linna Raamatukogu andmetel, lisaks kiriklikke ja ühiskondlikke teateid.
AjaKaja nr 26, suvi 2007. Alberta Eesti Kultuuripärandi Seltsi ingliskeelse sõnumilehe selles numbris on lugu paljude fotodega, kus hulk seltsi liikmeid külastab Tallinna Vanalinna ja pidutseb Kuldse Notsu Kõrtsis. Bob Kingsep pajatab oma suguvõsa kokkutulekust Eesti pinnal pärast 108 aastat. Alberta eestlaste videofilmi projekti arengust annab ülevaate Dave Kiil, ühtlasi kirjeldab ta 1861. aastal Krimmi välja rännanud Erdmani pere hiljutist juhuslikku taaskohtumist. Erdmanide saagat jätkab järgmises artiklis Barbara Johnson Gullickson. Uurali mäestiku läänepoolsel jalamil sündinud ja Albertas surnud eestlannale Elizabeth (Bruckel) Tippie’le on nekroloogi kirjutanud Sharon Varney. Baronsi pioneerist Martin Silbermanist, kes Albertasse asus 1904. aastal, esitab mälestuskilde Lillian Munz, ning 1891. aastal Põhja-Ameerikasse läkitatud eesti misjonärist pastor John Sillakust Dave Kiil ja Maret Watson. Eesti keele tekkimisest ja arengust on lühiülevaade keeleteadlaselt Mart Merilt, originaalselt kirjutatud Eesti Välisministeeriumile. Helgi Leesmenti artikkel Nancy Bushist, mis ilmus Läänekaare Postipoisis eestikeelsena, on siin ära toodud inglise keeles. Eestipäraseid toite ehk vanaema kööki tutvustab meisterkokk Eric Vellend. Eesti mõisadest annab ülevaate Dave Kiil. Eesti muusikat ülistab musikoloog Igor Garshnek ning James ja Maureen Tusty loodetavasti 2008. aastal ilmuvast dokumentaalfilmist laulvast revolutsioonist on tõlge Rein Veidemanni Postimehes ilmunud artiklist. Lõpuks rõõmustav teade, et inglise dirigent Paul Hillier on võitnud suure tunnustuse —GRAMMY AWARD — parima koorilaulu-ettekande eest Eesti Filharmoonia Kammerkooriga, esitades Arvo Pärdi "Te Deum".
Toimetusele saadetud kirjandust
Kultuur
TRENDING
