Hiiu nr 65, september 2009. Selle numbri juhatab sisse Edgar Liik meenutustega Hiidlaste Seltsi 35. aastapäeva puhul. Sügiskoosviibimisest kirjutab Elle Puusaag, peakoosolekust ja kevadisest koosviibimisest Vaike Külvet. Viimane tutvustab ka Riigikogu liiget Kalev Kotkast, kes oli sügiskoosviibimise peakõnelejaks. Edgar Liik kirjeldab traagilist episoodi kahe hiiu meremehe elus aastal 1917 ja Vaike Külvet 1944. a. põgenemist, millest nüüdseks möödunud 65 aastat.
Lühendatud kujul on ära toodud Eesti Elus ilmunud Kaire Tensuda intervjuu Eesti Sihtkapital Kanadas esinaise Lia Hessiga. Suguvõsade kokkutulekuist Hiiumaal kirjutavad Lia Hess ja Maaja Matsoo. Kajastamist on leidnud Toronto eestlaskonna tegevus mitmel rindel, nagu Triipude lood, Toronto Eesti Täienduskooli 60. aastapäev, Toronto Eesti Lasteaia moenäitus, viimane hiigelbasaar, Toronto Eesti Baptisti Koguduse 60. aastapäev ja JK Jazz 2009 Jõekäärul.
Hiiumaalt tutvustatakse eesti avangardkunsti meistrit Ülo Soosterit, maalikunstnik Lia Lüdig Algveret (kellelt käesoleva numbri kaanepilt) ja 10aastaseks saanud Sõru muuseumi.
Kalev Kotkas on andnud intervjuu Urmas Laurile, milles ta kirjeldab teist Hiiumaad Vahtralehemaal. Endel Saar räägib püsivast huvist murdekeele vastu ja on ära toodud lühiartikkel hiiu tikanditest. Meenutatakse värvikaid Hiiumaa kujusid nagu Miku Kaarel ja Lepa Anna. Kohalikest juubilaridest on mainitud Hartvig Vanaselja (85), Kalju Leis ja Elna Kungla (80), Miralda Tamberg (95) ja Asta Kaups (85). Usumehe ja ühiskonnategelase Karl Kaupsi sünnist on möödunud 120 aastat. Tallinnas on laulatatud kaks hiiu juurtega noort – Kenneth Martin Lees Torontost ja Gerly Tamberg Viimsist. Manalasse on varisenud Irma Irene Veevo, Marta Meiusi ja Aivi Ruut. Nagu ikka, on ajakirja number varustatud rohke kvaliteetse fotomaterjaliga.
Läänekaare Postipoiss nr 218, sügis 2009. 14. juunist kui riiklikust leinapäevast kirjutab endine poliitvang ja Eesti Memento Liidu esimees Enn Tarto. Kodumaalt lahkumist 1944. a. kirjeldab Kalev Lillak. Palju tähelepanu on pühendatud admiral Johan Pitkale. Käigust Pitka jälgedes 2009. a. augustis võtsid osa lisaks kohalikele eestlastele kodumaalt Kaitseministeeriumi kantsler kolonel Riho Terras, nõunik Peep Reisser ja skulptor Aivar Simson. Pitka ausambale pandi pidulikult nurgakivi. Temast on ära toodud ka ingliskeelne artikkel. Rahvusvahelisest välisbalti arhiivide konverentsist kirjutab Anne Valmas lühidalt eesti ja pikemalt inglise keeles.
Helgi Leesment edastab muljeid suviselt laulu- ja tantsupeolt Tallinnas, Vello Lääneranniku Eesti Päevadest Seattle’is ja Eva Vabasalu Esto 2009lt Münsteris. Laulupeo kontserdist kirjutab inglise keeles Ingrid Soide. Ingliskeelne artikkel Venemaa minevikust on refereeritud ajakirjast The Economist. Põgenemisteemalist luulet esitab Al-Ma-le.
AjaKaja, suvi 2009. Oma tervituse edastavad nii toimetajad kui Alberta Eesti Kultuuripärandi Seltsi (AEHS) president. Seltsi peakoosolekut refereerib Helgi Leesment. Toimetajail on ka uudis EV valitsuse majanduslikust toetusest AEHSle. Tänase generatsiooni Alberta eestlasi tutvustavad Catherine Mottus ning Liisa ja
Andrew Chisholm. Oma tegevusest kulinaaria valdkonnas jutustab Evelyn Erdman. Alberta eestlaskonna prominentse liikme Pauline Sinderg-Snieckuse võtab luubi alla Helgi Leesment. Dr. Victor Snieckus on valitud Tallinna Tehnikaülikooli audoktoriks. Adriana Daviesele on omistatud Ernest C. Manning Award for Innovation.
Montreali Eesti Seltsi 75. aastapäeva puhul võtab sõna Eda McClung. Koos Dave Kiiliga kirjeldab ta dirigent Anu Tali võidukäiku Edmontoni Sümfooniaorkestriga. Neile sekundeerivad orkestrandid Jan Urke (kontrabass) ja Edith Stacey (fagott). Rohkeid kiidusõnu on jagatud ka dirigent Lucas Waldinile ning ootusärevust tajutakse külalisdirigent Eri Klasi peatse saabumise puhul. Helgi Leesment jutustab veel eesti meistersportlastest ja Tallinna vanalinna rajatud Hotel Barons’ist. Juttu on ka eesti arenenud inernetitehnoloogiast, mida edukalt juhib selle ala asjatundja Veljo Haamer. Irene ja Deane Kerbes jutustavad oma hiljutisest reisist Hiiumaale, kus nad külastasid paika nimega Ristmägi, mis kunagi oli asustatud rootslaste poolt, kes hiljem rändasid välja Ukrainasse, kus rajasid endale asunduse nimega Gammalsvenskby.
Rahvuslik Kontakt nr 3 (203), 2009. Toimetaja Mai Raud-Pähn meenutab oma veerul pidustuste suve. Rahvuspoliitilistel teemadel kommenteerib ajaloolane Vello Helk. Kristel Karu-Kletter ja Kanni Labi juurdlevad teemal, kuidas defineerida eestlast. Oma mälestusi algaastatel põgenikuna Rootsis jätkab Paul Laan. Aktiivset ühiskonnategelast Jaak Haabmat mälestab soojade sõnadega Mai Raud-Pähn. Anna Poska elust ja tegevusest kirjutab rootsi keeles Kerstin Berg, artikli on eesti keelde tõlkinud Sirle Sööt. Ilmar Jaks retsenseerib Aarand Roosi spordialaste uurimuste kogumikku „Staadionilt statistikasse“. Jüri Estami ESTO 2009 referaadist gaasijuhtme „Nord Stream“ ohtlikkuse üle on ära toodud esimene osa. Heatujulise vestega paneb punkti Vaarikamoor.
Toimetusele saadetud kirjandust
Kultuur
TRENDING
