Tervishoiu korraldusest Häädemeeste vallas taasiseseisvunud Eesti Vabariigis kirjutab Kaia Metsaoru. Harri Tohvilt on kolm ülevaadet: Laiksaare ja Urissaare valla lahutamisest, uurimus Laiksaare vallast ja kolhooside asutamisest Laiksaare vallas. Enda Kallas mõtiskleb teemal „Sõjateest rahuteeni“ ja esitab ajaloolisi mälestusi Tahkurannast. Nõukogude ajal „ratsa rikastumisest“ kõneleb Malle Nikopensius. Kaasaegse regilaulu piiskopi riietamisest ja loo laulu tekkimisest esitab Raul Keskküla. Kaks artiklit ühistulise kaubanduse teemal on Peep Kaljustelt. Toimetaja Sulev Kasvandik avaldab nördimust Häädemeeste luterikoguduse juhatuse vastuolu üle nende sõnades ja tegudes, ühtlasi kirjutab John Robert Lepa mälestustahvli avamisest Treimani surnuaial. Eekide suguvõsa Häädemeeste valda jõudmise loo on kirja pannud Eeva Eek. Arvo Eegi mälestuseks on artikkel Lembit Vabalt Tamperes.
Läänekaare Postipoiss nr 220, kevad 2010
Käesolev number algab kultuuriminister Laine Jänese vabariigi aastapäeva kõnega „Meie Kodus“ 21. veebruaril 2010. Aktusest kirjutab veel Tiit Lääne. President Toomas Hendrik Ilvese ja proua Evelin Ilvese vastuvõttu Vancouveris „Meie Kodu“ aulas 13. veeburaril 2010 kirjeldab Juta Kõvamees Kitching. Peep Pahv kirjutab, kuidas Kristina Shmigun-Vähile lauldi medalilaulu, kusjuures lauljate hulgas oli ka EV president abikaasaga. Olümpiatule põlemisest Vancouveris jutustab TEA sporditoimetaja Tiit Lääne. Vabatahtlikuna taliolümpiamängudel osalenud Krista Leesmentist kirjutab Riina Kindlam Tallinnast, tshellist Aarne Tammesalu esinemistest Vancouveri organistidega Juta Kõvamees Kitching. Lugemisaasta üleskutse edastab koordinaator Krista Ojasaar Eestist. Isiklikke mälestusi on Ene Öpikult (lapsepõlvest ja Eestist põgenemisest) ja Laidalt (koolipäevist). Okupatsiooniaastaid Treffoonias kirjeldab Ilmar Kala Austraaliast. Luulega rikastavad trükist Peeter Sink, Al-Ma-le ja Helgi Metsaots.
Rahvuslik Kontakt nr 1 (205), 2010
Seekordne number algab Marie Underi luuletusega „Mälestus ja tõotus“. Ulatusliku rahvuspoliitilise kommentaariga esineb Vello Helk pealkirja all „Aeg läheb edasi“. Sama ulatuslikult mõtiskleb professor Peeter Järvelaid teemal „Neli monoloogi Tartu rahu teemal“. Vera Poska-Grünthalist kui ühest Eesti esimesest naisõiguslasest kirjutab Kairi Ilisson. Ajakirjanik ja ajaloolane Margit-Mariann Koppel jutustab riigitegelase Fr. K. Akeli ja ta perekonna saatusest. Uno Schultz retsenseerib Aarand Roosi esseed „Väikesaar eesti kirjanduses“. Ilmar Talvelt on postuumne humoorikas pajatus pealkirjaga „Kuidas me Rootsi sõjaväes punkrit vallutasime“. Nimetu lugeja toob esile, mida kirjutati 1935. aastal Stockholmi eestlastest.