On rõõmustav tõdeda, et viimasel ajal astuvad Eesti külalised sageli sisse ka meie toimetuse uksest.

Eelmisel nädalal viibis siin EELK Tallinna praostkonna sekretär Anne Liis Tuuksam, kes on Torontos Anu Randmaa külaline.

A.-L. Tuuksam soostus lahkesti rääkima oma tööst Tallinna praostkonna sekretärina, aga ka Eesti luterikirikute olukorrast üldisemalt. Jagame kuuldut teiegagi, lugupeetud lugejad.

Anne-Liis Tuuksam on praostkonna sekretärina töötanud viimased 10 aastat. Tema ülesandeks on praostkonna protokollide koostamine ja kirjavahetuse pidamine. Nagu edasisest jutuajamisest selgus, on tal muidki organisatoorseid ülesandeid, mida ta tagasihoidlikkusest ei nimetanud. Praegu on teatavasti Tallinna praost ja ühtlasi ka EELK Püha Vaimu koguduse õpetaja Kanada eestlastele hästi tuntud Gustav Piir.

Vaid paar sõna selle iidse kiriku ajaloost. Tallinna Püha Vaimu kirik on Tallinna neljast keskaegsest kirikust noorim, esmakordselt mainitud a.1316. 17. sajandil sai kirik barokse torni. Selle kiriku kell on Tallinna vanim, pärit 1433. aastast ja sellele on kirjutatud, et „löön õiget aega teenijatüdrukutele ja -poistele, perenaistele ja peremeestele ja sellepärast ei saa keegi mulle midagi ette heita“.

Nagu lugejad ehk mäletavad oli kirikus 2002.a. ränk tulekahju, see hävitas pühakoja ajaloolise torni, mis aga peatselt taastati. Külaline tõi kaasa haruldase kingituse — põlenud tornikiivri säilinud vasetükist valmistatud linnukujulise kaelaehte, mis sümboliseerib taevast langevat Püha Vaimu. Nende suveniiride müügist laekus kogudusele kena rahasumma taastustöödeks.

Püha Vaimu kirikust sai pärast reformatsiooni 1524. a. esimene eestlaste kirik Tallinnas, kuigi eestlasi oli koguduses juba varemgi. Püha Vaimu kirik on küll Tallinna keskaegsete kirikute hulgas väikseim, kuid kunstivaradelt väga rikas pühakoda otse Raekoja naabruses.

Püha Vaimu kogudus on praegu ca 700-liikmeline. Ehkki pühapäevaste jumalateenistuste külastatavus pole eriti kõrge — keskmiselt vaid 40 inimest —, on koguduses palju erinevaid tööharusid: aktiivne muusikatöö, tegutsevad mitmed koorid (kaks kammerkoori ja lastekoor); on moodustatud Balthasar Russowi Ühing, mis korraldab loenguid linna ja kirikute ajaloost. (Kroonik Balthasar Russow oli Püha Vaimu koguduse õpetaja a. 1563-1600). Ühingu tegevuse eesmärgiks on tuua inimesi lähemale kirikule ja kogudusele. Samal otstarbel korraldatakse lastele mõeldud üritusi — ekskursioone kirikutesse jm.

Populaarsed on igal esmaspäeval toimuvad muusikatunnid, milliseid on korraldatud juba 20 aastat. Toimuvad ingliskeelsed jumalateenistused.

Kirikule kuuluva koguduse maja külalistubades (Pühavaimu tn. 4) leiab reisija ulualust ja mugava puhkepaiga. 2-toalise toa kasutamise eest koos köögi ja dushiga tuleb maksta vaid 600 krooni, ja seda Tallinna südalinnas!

Kahjuks on aga vähenemas nii pühapäevakooli- kui leerilaste arv. Külaline rõhutas, et probleemiks on eeskätt laste ja noorte suur hõivatus, aga ka sotsiaalsed ja perekondlikud probleemid.

Tallinnas on praegu 10 tegutsevat luterikirikut. Nendest paistavad suure külastatavusega silma EELK Jaani kirik ja Nõmme Rahu kirik.

Nagu meiegi lehes mitmel korral kirjutatud, on Viimsi Püha Jaakobi kogudusel majanduslikke probleeme oma pühakoja rajamisega. See on kurb, sest tegu on esimese uue luterikiriku ehitusega pärast II maailmasõda. Kirik on pühendatud ka eriti Läände põgenenud eestlastele.

Tallinnas tegutseb ka Usuteaduslik Instituut.

Rõõmustav oli kuulda, et Tallinna linnapea Tõnis Palts toetab igati kirikute restaureerimist ja renoveerimist. Ta leiab, et kõik pühakojad peaksid head välja nägema.

Mis puutub maal asuvate luterikirikute olukorda, siis on seal palju majanduslikke probleeme. Koguduseliikmete olukord on majanduslikult kehv, mistõttu ei suudeta ka kogudustele pakkuda märkimisväärset toetust. Aga kirikud vajavad kütet, hooldust ja õpetajad palka.

Kokkuvõttes nentis aga Anne-Liis Tuuksam, et Eesti elu areneb positiivses suunas ja küllap paranevad ajapikku ka majanduslikud olud.

Märkmed: