Kultuuripoliitika Tõnu Karjatse
Kultuuriminister Tõnis Lukas
Autor/allikas: ERR
Kultuuriminister Tõnis Lukas märkis 2021. aasta kultuurieelarvet kommenteerides, et üks tema püsivaid prioriteete on filmitööstuse jätkuv toetamine, millel on laiem mõju majandusele. Samas näeb ta ministeeriumi põhiülesandena rahvuskultuuri hoidmist ning eesti keele ja kultuuri uurimist just Eesti inimeste endi jaoks.
275 miljonit euro suurune kultuurieelarve näeb ette laulu- ja tantsupeo juhtide palgatoetuse sisseseadmise, Eesti kultuuri ja keele teadus- ja arendustegevuse toetamise, kodumaiste filmide toetamise, samuti muinsuskaitseobjektide korrashoiu ning investeeringud olulistesse objektidesse.
Lukase sõnul on 2021. aasta kultuurieelarve summad mõeldud baaskuludesse ja mõeldud katma jätkuvaid vajadusi.
"Laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmine eriti on järjepidev vajadus. Seda ei saa teha ühe aasta kaupa. Selle üle on mul väga siiras hea meel, et see saab kännu tagant minema ja me saame laulu- ja tantsupeo traditsioonile anda kindla tuleviku just kollektiivi juhendajatele majandusliku ja sotsiaalse kindlustatuse tulevasteks aastateks ja pikalt."
Filmitööstuse toetamine püsiv prioriteet
Lukas märkis, et kuivõrd Eesti filmitööstus hoiab laiemalt käigus ka teisi majandusharusid, kuulub ka see tema järgmise aasta ja püsivate prioriteetide hulka.
"Filmisektor võib arvestada sellega, et see vahepealne tõus, mis oli seoses EV100 programmi konkreetsete suurte tellimustega, jätkub ja ei teki eelarvelist tagasilangust," sõnas Lukas.
Üldist majanduslikku mõõdet näeb ta ka kultuuriobjektidesse investeerimisel, sest ühelt poolt laekuvad ehitustegevusest maksud ja teisalt tõmbavad muinsuskaitseobjektid korda tehtuna tähelepanu ja toovad turismiraha.
"Ma vaatan kultuuri palju laiemal skaalal ja mul on hea meel, et valitsus on minuga ühte meelt, et kultuuri ei saa kitsa valdkonnana vaadata, vaid seda saab vaadata ka majanduselu käivitajana."
"Vanja" lavastaja: keskne teema on inimkonna igavene taak teha ebaõigeid valikuid
2021. aastal toetab riik teiste hulgas Tallinna linnateatri uue hoone ehitust. Lukas tõdes, et see läks küll planeeritust kallimaks, kuid rahad on olemas. "Tallinna linn paneb teise osa, see on kokku lepitud ja Tallinna linnateater tuleb." Samuti toetab riik Vabaduse platsil asuva Tallinna kunstihoone kordategemist.
Väliskapitalil Eestis toodetavate filmide toetusmehhanismist Film Estonia rääkides sõnas Lukas, et kui on korralike projekte, saab valitsus eraldatava summa limiiti tõsta.
"Valitsus sai juba eelmisel aastal hea õppetunni ses mõttes, et meie kalkulatsioonid "Tenetiga" seoses läksid õigesti ja riik käis küll raha välja, aga see tõi meile hiljem rohkem maksude tagasi ja selle taktikaga ka jätkame, aga oleks ainult suuri filmiprojekte."
Suuri filmiprojekte, ka välismaiseid, tuleb tema sõnul mõistagi siis, kui Eesti kohalik filmitööstus on tugevatel jalgadel. "Sellesse me panustame ekstra eelarverahaga," märkis ta ja lisas, et vajaduse korral saab riik õla alla panna ka loodava filmilinnaku käigus hoidmisesse.
Põhiülesanne rahvuskultuuri hoidmine
Kultuuriministeeriumi põhiülesannetena näeb Lukas siiski rahvuskultuuri hoidmist.
"Humanitaar- ja rahvusteadusi on üldiselt rahastatud teaduse rahastamise süsteemis, aga nende spetsiifika on see, et me uurime oma teemasid oma rahva jaoks," selgitas ta.
"Rahvusvahelist taset tuleb hoida, aga kindlasti on mõned programmid, kus nii uurimine kui ka populariseerimine ei leia kohe rahvusvahelist kandepinda ja ei saa neis hinnangutes kohe nii palju punkte," sõnas Lukas.
"Seetõttu paneme järgmisel aastal koostöös Eesti teaduste akadeemia humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna akadeemikutega käima uue asjana kultuuriministeeriumi eelarvesse lisatud teadus- ja arendusprogrammid, mis on suunatud just keele ja kultuuri uurimisele."
Lukas lisas, et nende programmide käivitamise järel on neil lootus, et teadlased, kes sellega tegelevad, jõuavad teha palju rohkem kui seni.
"Me peame kadedusega vaatama, kuidas meie kultuurisuurusi on uurinud näiteks soomlased. Väga hea, et Soomes on ilmunud Jaan Krossi monograafia, aga miks teda ei ole Eesti ilmunud? Just selliste uuringute jaoks tuleb tugi alla panna," tõdes ta.
Ta lisas, et kultuuriministeerium hakkab rahvusteadusi omalt poolt samuti järgmisel aastal juurde toetama. "See on uus asi ja minu meelest rahvuskultuuri järjepidevuse jaoks üks põhilisi läbimurdeid,"
Toimetaja: Merit Maarits
Allikas: Merit Maarits
