Jaga Facebookis
Armastatud muusik Tõnis Mägi on üks rahvusliku ärkamisaja olulisematest figuuridest. Foto: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
http://objektiiv.ee/tonis-magi...
Tuntud ja paljude poolt armastatud muusik Tõnis Mägi, kes oli veerand sajandi eest üks rahvusliku ärkamise suurkujudest, rääkis Õhtulehele antud intervjuus, et elame ajal, mil teatud seltskond on võtnud endale elutööks kõik olulised asjad pea peale pöörata ning et seda on valus vaadata ja kuulata.
Vastates küsimusele sellest, mida ta arvab EASi poolt tellitud ja hiljuti esitletud uuest Eesti märgist (või tööriistakastist või kuidas iganes seda kutsutakse), ütles Mägi, et ta ei saa sellest lihtsalt aru: “Ma ei saa tõsiselt aru, mis mõttes… Keegi ütles, et rukkilillepuruse rahvusromantikaga on vaja lõpp teha, vaat see on karm teema. Kuidas see siis nüüd juhtunud on? Kuidas me nii kaugele oleme jõudnud? Et rahvusriik, see kõlab halvasti. Et rahvus on natsioon, sealt edasi tuleb juba sõna natsid…”
On tekkinud uued arusaamised riiklusest, kodanikkonnast, riigipiiridest, rahvast kui niisugusest. Kõik on pea peale pööratud.
Mägi sõnul püütakse praegu ilmselgelt rahvuslikkust vähendada ja segada kokku uut narratiivi. “On tekkinud uued arusaamised riiklusest, kodanikkonnast, riigipiiridest, rahvast kui niisugusest. Kõik on pea peale pööratud. Seda on valus kuulata ja vaadata. See ei saa nii lihtsalt olla, aga kummalisel kombel on. Üks teatud seltskond on võtnud endale selle elutööks,” arutles Mägi ja oletas, et see ei saa olla vaid mõne inimese või seltskonna poolt väljamõeldud asi ning et kusagilt peavad olema tulnud asjakohased juhtnöörid.
“Samamoodi hävitame oma metsa. Sedasama metsa, kuhu häda ja ohu korral on mindud varju ja kuhu vaenlane ei julge järele tulla. Meie, eestlased, ise hävitame end. See on ahnus, tohutu ahnus ja võimu näitamine, arrogantsus,” selgitas Mägi murelikult ja küsis, et kui oleme demokraatlik vabariik, siis miks ei taha võimul olijad rahvast kuulda võtta.
Meie, eestlased, ise hävitame end. See on ahnus, tohutu ahnus ja võimu näitamine, arrogantsus.
Vastates intervjueerija küsimusele sellest, mis oli pöördepunktiks, millest alates ei julgetud Eestis enam eesti keelest ja meelest avalikult rääkida ning rukkilillest sai mingi ajast-arust sümbol, ütles Mägi, et üheks põhjuseks oli president Barack Obama võimule tulekuga kehtestatud ideoloogiline kliima.
“Mu sealsed tuttavad tänavad jumalat, et see mees lõpuks ametist lahkus. Tema oli see, kes võttis vastu seadusi, mis selgelt lõhuvad perekonna alusväärtusi. Mina ei usu, et siingi neid asju omapäi tehti. Meilgi hakati äkki kooseluseadusega tegelema ja seda täpselt samal ajal kui ookeani taga. Paljud, väga paljud ütlesid, et stopp-stopp, mida te teete, peaksime nagu asju arutama. Ei, rahvast mindi rahulikult mööda, väideti, et kõik on selle poolt ja et vastu on käputäis mingeid napakaid, kes karjuvad ja kirjutavad roppusi seintele.”
Mägi sõnul on rahval aeg taas selg sirgu lüüa, kuid juhtiva rolli peab nüüd võtma noorem põlvkond. Paraku aga suur osa nooremast põlvkonnast ei adu, mis meie ühiskonnas tegelikult toimub, ning paljud neist, kes taipavad, lihtsalt passivad loiult.
Küsimusele sellest, et kui Eesti peaks valima kahest halvast väiksema, siis kas oleks mõeldav valida elu ikkagi kristliku taustaga ja kultuuriliselt sarnase Venemaa võimu all, ütles Mägi, et tegu on saatanlikult keerulise küsimusega, ent kui on valida, kas islam või venelased, siis “loomulikult venelased”. “Õudne mõelda, aga midagi ei ole teha,” tõdes ta ja osutas, et Venemaa näib liikuvat 1917. aasta revolutsiooni eelse riigikorra taastamise suunas.
Mägi sõnul on väga paljud inimesed minetanud igasuguse usu poliitikute suhtes ning ka temal endal puudub usk, et uus valitsus suudaks midagi korda saata. “Kui ma vaatan ja kuulan neid poliitikuid, ka neid, kelle sõnal on seni minu jaoks kaalu olnud, siis midagi ei ole teha – kõige täpsemalt ja otsemalt räägivad mõned mehed EKREst. Ja kui mõelda sellele, kui palju on neid maha tehtud ja kui palju on neile sõna otseses mõttes pähe s*****d, siis on nad väärikalt edasi läinud. Ja s**aloopijaile on see justkui kummiga tagasi tulnud.”
Mägi sõnul ei muretse ta niivõrd oma põlvkonna pärast, kuhu kuuluvad inimesed on elukogenud ja saavad asjadest aru, vaid pigem noorema, kolmekümneste põlvkonna pärast, kellega on keeruline rääkida.
“Nad ei ole ise kogenud seda seisu, mis nõukaajal oli, nad ei oska tunda hirmu oma rahva ja keele kadumise pärast. Aga sisehääl ütleb mulle, et on juba olemas mingi noor punt, kes, siis, kui on käes õige aeg, tulevad ja hakkavad õiget asja ajama,” toonitas ta lisades, et loodus tühja kohta ei salli ning et lootus sureb viimasena.