Ristirahvas meenutab Ristija Johannese märtrisurma.*
70 A.D. – Roomlased vallutasid Jeruusalemma
886 – suri Basileios I, Bütsantsi keiser
1831 – Michael Faraday avastas elektromagnetilise induktsiooni
1853 – asutati Tartu Kõrgem Linna Tütarlastekool
1833 – Inglise parlamendi poolt võeti vastu "Factory Act", millega alla üheksa-aastaste laste töö keelustati
1893 – USA leiutaja Whitcomb Judson sai patendi tõmblukule
1920 – tõstja Alfred Neuland võitis Antwerpenis Eesti esimese kuldmedali olümpiamängudel
1921 – Eestist jõuab Moskvasse toiduaineid vedav rong, mis on mõeldud Venemaa näljahädalistele
1926 – Võrus avati Friedrich Reinhold Kreutzwaldile pühendatud mälestussammas
1935 – sündis Ülo Vooglaid, eesti sotsioloog, haridustegelane ja poliitik
1941 – Soome väed vabastasid Viiburi
1948 – suri Olev Siinmaa, eesti arhitekt ja mööblikunstnik
1949 – NSV Liit katsetas Semipalatinski tuumapolügoonil esimest korda tuumarelva
1964 – avati Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum
1990 – saateid alustas Interliikumise raadiojaam "Nadežda"
1991 – NSV Liidu Ülemnõukogu keelustas NLKP tegevuse.
1991 – esimese välisriigi suursaatkonnana Eestis taasavati Tallinnas Rootsi saatkond.
_______________________________________________
Ülo Vooglaid (sündinud 29. augustil 1935 Tallinnas) on eesti sotsiaalteadlane, haridustegelane ja poliitik
Ülo Vooglaid (sündinud 29. augustil 1935 Tallinnas).
Elulugu
Aastatel 1949–1953 õppis ta Haapsalu Pedagoogilises Koolis (1945–1950 Haapsalu Õpetajate Seminar) pedagoogikat, sealt edasi liikus ta praktikale Tilsi lastekodusse ning astus 1954. aastal Tartu Riiklikku Ülikooli, mille lõpetas 1960. aastal ajaloo erialal. 1970. aastal kaitses ta NSV Liidu TA Konkreetsete Sotsiaalsete Uuringute Instituudis filosoofiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Linna- ja rajoonilehe lugejaskonna sotsioloogilise ja sotsiaalpsühholoogilise uurimise kogemus".
1989. aastal valiti Ülo Vooglaid NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi liikmeks ja temast sai NSV Liidu Ülemnõukogu liige ning samal ajal oli ta ka Eesti NSV Ametiühingute Kesknõukogu Teadusliku Uurimise Keskuse juhataja (aastatel 1989–1991). Aastal 1991 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe Arnold Rüütli nõunik, seejärel ENSV Valitsuse Teadusosakonna ja ka Valitsuse Vastupropaganda Osakonna juhataja, ta oli ka Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige ning olnud saadik Riigikogu kolmes koosseisus fraktsioonis (1992–1996; 1996–1998; 2004–2005).
Alates 1996. aastast on ta Õigusinstituudi professor ja alates 2000. aastast Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Tema teadustöö teemadeks on olnud sotsiaalne kommunikatsioon, organisatsiooni- ja juhtimisteooria, sotsiaalse juhtimise ja iseregulatsiooni mehhanismid, innovatsiooniteooria ja -praktika, teadusmetodoloogia, andragoogika, haridusteooria ja haridusfilosoofia.
Ta on olnud ka Rahvusraamatukogu nõukogu esimees ja Rahvusraamatukogu teadusnõukogu esimees. Rahvarinde korraldava toimkonna ja poliitikakomisjoni liige. Täiskasvanute koolitajate assotsiatsiooni ANDRAS asutajaliige ja juhatuse liige. Avatud Eesti Fondi asutajaliige. Eesti Euroopa Liikumise asutajaliige. Maapiirkonna noorte õppe edendamise sihtasutuse, s.o Arno Tali Fondi asutajaliige ja juhatuse liige. Eesti Rooma Klubi asutajaliige, president ja asepresident. Toompea Haridusseminari asutajaliige. Eesti Looduskaitse Seltsi ja Eesti Ajakirjanike Liidu auliige ning tegev veel mitmes organisatsioonis.
Vooglaid, Ülo 1987. "Juhtimise ja valitsemise eetikast". // Vikerkaar, nr 4: 42–45; 5: 37–40; 6: 47–51; 7: 39–45; 8: 49–53.
Vooglaid, Ülo 2015. Aeg & Vaim: Mõtteid, arutlusi, esseid (koostaja Ivar Tröner).
Vooglaid, Ülo 2018. Sõna on Jõud. Raadio Ööülikoolis aastatel 2001-2017 peetud loengud (koostaja Ivar Tröner).
Vooglaid, Ülo 2019. Elanikust kodanikuks. Käsiraamat isemõtlejale.
Kujutis võib sisaldada: 1 isik, habe, prillid ja lähivõte
Meeldib
· Vasta · 30 min · Muudetud
Tõnu Kuusemaa
Tõnu Kuusemaa Ristija Johannesest lähemalt vt: https://www.facebook.com/photo...