Tõnu Kuusemaa
4. september - pilk ajalukku
Sel päeval igavikku kutsutuist vast kõige sügavama jälje siia ajalikku ellu jättis Albert Schweitzer, kelle maine elu oli uskumatult viljakas. On, millest eeskuju ammutada.
422 A.D. – suri Bonifatius I, paavst aastatel 418–422
476 – viimane Rooma keiser Romulus Augustulus kõrvaldati valitsemast
1774 – James Cook avastas Uus-Kaledoonia
1781 – 44 hispaania asunikku asutasid Los Angelese

1797 – segaduste aeg Prantsusmaal: Direktoorium korraldas riigipöörde

1888 – George Eastman registreeris Kodak'i kaubamärgi ning sai patendi rullfilmikaamerale Kodak Nr.1.

1907 – suri Edvard Grieg, norra helilooja

1922 – Rahvasteliidu Täiskogu Genfis arutas vähemusrahvuste õiguslikku seisundit Eestis. Erinevalt baltisakslastest ja vene emigrantidest leidis Rahvasteliit vähemusrahvuste olukorra Eestis normaalse olevat.

1951 – sündis Anne Maasik, eesti näitleja ja laulja

1956 – IBM tõi turule esimese kõvakettaga arvuti IBM 305 RAMAC

1965 – suri Albert Schweitzer, saksa teoloog, arst ja filosoof,
(Nobeli rahuauhind 1952)

1972 – tõstja Jaan Talts võitis Müncheni olümpiamängudel I raskekaalus kuldmedali

1991 – Edgar Savisaar, Vadim Bakatin ja Rein Sillar kirjutasid Moskvas alla protokollile "Eesti Vabariigi, NSVL KGB ja Eesti KGB vastastikustest kohustustest."

1991 – avati Viljandi Kultuurikolledž

1998 – asutati USA internetiettevõte 'Google Inc'

1998 – suri Ernst Jaakson, Eesti diplomaat ja suursaadik
____________________________________________________________



Meelis Milli https://fi.m.wikipedia.org/wik...

Gorazd II – Wikipedia
fi.wikipedia.org

Meelis Milli https://www.ort.fi/marttyyripi...
Marttyyripiispa Gorazd

Tõnu Kuusemaa
Ernst Jaakson (11. august 1905 Riia – 4. september 1998 New York) oli Eesti diplomaat, peakonsul saadiku ülesandeis Ameerika Ühendriikides Nõukogude okupatsiooni ajal (aastatel 1965–1991) ja esimene taastatud Eesti Vabariigi erakorraline ja täievolilin…Kuva rohkem
Kujutis võib sisaldada: 1 isik, lähivõte



Tõnu Kuusemaa
Gorazd (ka Gorazd II; kodanikunimega Matěj Pavlík; 26. mai 1879 Hrubá Vrbka – 4. september 1942 Praha) oli õigeusu vaimulik (piiskop), Tšehhia ja Slovakkia Õigeusu Kiriku (mis toona allus Serbia Õigeusu Kirikule) esimene eestseisja.

Ta vahistati pärast Reinhard Heydrichi tapmist ja hukati. Ta kanoniseeriti aastal 1987 Tšehhia ja Slovakkia Õigeusu Kiriku, aga samuti Serbia Õigeusu Kiriku poolt pühakuks.
Kujutis võib sisaldada: 1 isik

Märkmed: