Tõnu Kuusemaa - Jagan taas mõne aasta tagust mõtet -
' Eilsel kodanikupäeval ei märganud ma, et keegi meie riigijuhtidest või ajakirjanikest oleks kordagi meenutanud tuhandeid EV õigusjärgseid kodanikke ja nende jalgealla tallatud õigusi, kelle kodud, kirikud ja kalmistud, metsad ja põllud, on jäänud teisele poole kontrolljoont (mida mõni tegelane juba alusetult piiriks nimetab).
Siin on üks tõeline vähemus, kelle õigusi iga aus ja südametunnistusega kodanik peaks kaitsma - eriti aga need, keda kodanikud on usaldanud avaliku võimu juurde, et nad KÕIGI kodanike huvide eest seisaks. '
See on mõne aasta tagune mõte, mis mõjub praegugi ajakohasena. Vaatamata sellele, et vahepeal on vahetunud president ja valitsus, tundub et paljudel tipp-poiitikutel (väheste eranditega) ja meediajuhtidel pole endistviisi sooja ega külma tuhandetest Eesti Vabariigi kodanikest, kelle õigused on taastamata. Selline krooniline ükskõiksus on märgiks, et riigijuhid ei lähtu võimu teostamisel ei kodanike tahtest ega Põhiseadusest, vaid oma tegude ja tegematajätmistega sisuliselt õigustavad Stalini kuritegelikke piirinihutusi 1944/45 ja käsitlevad neid õiguspärastena. Mis omakorda tähendab, et sülitatakse Jaan Poska elutööle Tartu Rahu sepistajana ning pagulaseestlaste pingutustele läbi 50 aasta, et hoida alal Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust.
Ja see teeb mulle südamevalu.