http://gulag.ipvnews.org/new/a...
Saksa Välisministeeriumi noot 1941. aasta 21. juunil, milles süüdistati NLiitu MRP rikkumises ja kuulutatakse NLiidule sõda. Teatavasti on aastaid väidetud, et Saksamaa tungis kallale sõda kuulutamata. Koos Saksamaaga alustas sõjategevust NLiidu vastu ka Rumeenia ja neli päeva hiljem ka Soome, Ungari ja Slovakkia.
http://www.hrono.info/dokum/19...
Adolf Hitleri pöördumine saksa rahva poole 1941. aasta 22. juunil seoses sõjakuulutamisega NLiidule. Põhjuseks nii MRP rikkumine kui ka Saksa vastane liit Inglismaaga.
Eestis ja Lätis kehtestati riigipöörete tulemusena totalitaarne ja autoritaarne režiim juba aastal 1934. Leedus aga veelgi varem, aastal 1926. Benito Mussolini õnnitles Leedut kui Itaalia järel teist fašistlikku riiki Euroopas.

1941. aasta 30. juulil sõlmisid NLiit (Maiski) ja Poola (Sikorski) Londonis vastastikuse koostöölepingu.
Nõukogude pool tunnistas kehtetuks MRP Poolat puudutanud osa. Olukorra teeb huvitavaks see, et 30. juulil olid Poola ja NLiit omavahel sõjajalal...
Poola pagulasvalitsus oli Prantsusmaal, Angers’i linnas, kuulutanud NLiidule sõja 1939. aasta 18. detsembril seoses sellega, et NLiit andis Wilno (Vilniuse) piirkonna üle kolmandale osapoolele, Leedule! (Angers’i deklaratsioon).

1933. aasta aprillis kohtusid Genfis Saksa propagandaminister Goebbels ja Poola välisminister Beck. Leiti, et Saksamaa ja Poola huvid Ida – Euroopas langevad kokku. Mõlemad riigid võivad oma territoriaalprobleemid lahendada Nõukogude Liidu ja Balti riikide arvelt. Poola võib saada Danzigi koridori eest Leedu ja väljapääsu Mustale merele, Saksamaa pretendeerib Lätile ja Eestile.
1934. aastal ilmus Berliinis E. Von Reibnitzi brošüür „Der deutsch – polnische Ausgleich“.
Selles teatati, et Saksamaa ja Poola ei saa jääda ükskõikseks Kaug – Idas ja N.Liidus toimuva suhtes, ja et ühiseks võitluseks kommunismi vastu tuleb luua Poola – Saksa blokk.
Soovitati anda Ukraina ja Leedu Poolale. Saksamaa saab vastutasuks Danzigi koridori, Ülem – Sileesia, Pomorze ja Poznani.
1934. aasta 26. jaanuaril sõlmiti Saksa – Poola mittekallaletungipakt.
Pilsudski aegne Poola oli Saksamaa liitlane ja Pilsudskit kavandati kuni tema surmani 1936. aastal Poola - Saksa ühendarmee etteotsa kallaletungi korral Nõukogude Liidule.
1938. aasta 14. märtsil kutsus Poola Seim rahvast üles marssima Kaunasesse. NLiidu hoiatus takistas plaane ellu viimast. 17. märtsil järgnes Poola ultimatum Leedule, milles nõuti diplomaatiliste suhete sisseseadmist 48 tunni jooksul.
1938. aasta 28. mail teatas Hitler kõrgematele ohvitseridele, et kõigepealt ajame asjad Idas korda, seejärel annan teile 3 – 4 a. aega Läänes suuri tegusid teha. Kaaluti variant rünnata NLiitu, minnes Poolast mööda kahes suunas: Balti riikide ja Rumeenia kaudu.
1938. aasta 29. septembri Müncheni sobingu taustal said ka Poola ja Ungari oma osa Tšehhoslovakkiast. Poola esitas nõude ka Lätile kuulunud Dvinski (Daugavpils) piirkonna kohta.
Poola oli ainus riik, kellele Saksamaa teatas Austria Anschlussist ja soovitas Poolal sama teha ka Leeduga, ainult Memeli piirkonna tahtis Saksamaa endale saada.
Hiljem “tulid” Poolas võimule Inglise orientatsiooniga poliitikud ja Danzigi koridori suhtes kokkuleppele ei jõutud.
1939. aasta 26. jaanuaril toimunud von Ribbentropi ja Becki kohtumine ei andnud tulemusi ja liitu NLiidu vastu ei saavutatud. Von Ribbentropi visiit Poola ja selle ebaõnnestumine oli pöördepunktiks Euroopa poliitikas. Poolakate keeldumine NLiidu vastasest liidust tähendas ka Eesti Saksamaale orienteeritud neutraliteedipoliitika pankrotti.