Tõnu Kuusemaa
Täna on jüripäev.
23. aprillil tähistatakse Püha Jüri surmapäeva. Püha Jüri (Georgios) oli kristlaseks saanud ohvitser ja suri märtrina 303. aastal Kapadookias imperaator Diocletianus'e ajal ning kuulutati hiljem pühakuks.
Juba 4. sajandil pühendati talle kui rahva hulgas armastatud pühakule paljusid kirikuid nii Süürias, Mesopotaamias, Egiptuses kui ka Tessaloonikas. Teda austatakse nii Ida- kui Lääne-Kirikus.
Pärimuse järgi on ta sündinud Väike-Aasias, kus ta isa olnud kuulus sõjamees. Vanemad surid varakult, temastki sai isa jälgedes sõjamees keiser Diocletianuse armees. Vapra mehena leidis ta suurt lugupidamist, kuid toodi pärast kristlaseks saamist keisri kohtu ette. Ta keeldus keisri soosingust, jäi piinamistes oma usule kindlaks ja päris lõpuks märtrikrooni. Tema usukindlust nähes hakkas keisrinna Alexandra kristlaseks.
Hiljem hakati rahvasuus rääkima temast legende - tuntumas neist sai temast vapper lohetapja, kes päästis kuningatütre kindlast surmast. Sellisena on Püha Jüri leidnud koha kristlikus kunstis. (Tema atribuutideks on punase ristiga valge lipp, kilp ja mõõk.)
Kuivõrd Suur Lohe on Piiblis Kristuse vastane sümbolkuju, on peetud püha Jüri lohetapjana kristluse võidu sümboliks paganluse üle.
fotol Tori kiriku juures asuv püha Jüri ratsamonument:
