2. august ajaloos:
2004 – suri Heinrich Mark, Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes 1990–1992
216 eKr – Hannibal purustas Cannae lahingus Vana-Rooma sõjaväe
1552 – Saksimaa kuurvürst Johann Friedrich I ja Hesseni maakrahv Philipp I vabastati Passau lepinguga vangistusest, luterlastele tagati Saksamaal usulise tegevuse vabadus
1560 – Vene-Liivi sõda: toimus Härgmäe lahing
1561 – Erik XIV konfirmeeris Stockholmis Harju, Viru ja Järva aadli privileegid. Tallinna kirikupea (superintendendi) järelevalve alla anti ka maakogudused, sellele ametikohale sai Oleviste koguduse pastor Johannes Robertus von Geldern.
1589 – Jacques Clement mõrvas St. Cloudis Prantsusmaa kuninga Henri III. Kuningas suri saadud haavadesse järgmisel päeval.
1665 – Prantsusmaa saatis välja ekspeditsiooni Tuneesia ja Alžeeria araablastest piraatide vastu
1743 – Venemaa Keisririigi ja Eestimaa valitseja keisrinna Jelizaveta Petrovna kuulutas välja surmanuhtluse keelu ning kuni 1762. aastani ei viidud karistusena ühtegi surmanuhtlust täide
1769 – hispaanlased avastasid El Rio de Nuestra Señora la Reina de los Ángeles de Porciúncula jõe, mille äärde hiljem rajati Los Angeles
1802 – Napoleon Bonaparte lasi rahvahääletusel end eluaegseks konsuliks kinnitada, 3 miljonit prantslast hääletas poolt ning 1600 vastu
1858 – Suurbritannia parlament võttis vastu Government of India Acti. Millega Briti Ida-India Kompanii kaotas oma võimu Indias ning loodi Briti India kroonikoloonia.
1869 – kirurg Gustav Simon tegi Heidelbergis esimese neerueemaldamisoperatsiooni
1878 – sündis Aino Kallas, eesti-soome kirjanik
1914 – Esimene maailmasõda: Saksa väed okupeerisid ilma sõjakuulutuseta Luksemburgi
1914 – Esimene maailmasõda: keiser Nikolai II kuulutas osades kubermangudes s.h. ka Liivi- ja Eestimaal välja sõjaseisukorra. Kehtestati sõjatsensuur.
1919 – Pirita jõe basseinis (Kalevi vana ujula) algasid Eesti esimesed meistrivõistlused ujumises
1922 – suri Alexander Graham Bell, šoti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja, kes leiutas telefoni
1923 – pärast kahe kuu pikkust valitsuskriisi kinnitas Riigikogu ametisse Konstantin Pätsi juhitava Põllumeestekogude, Rahvaerakonna, Kristliku Rahvaerakonna ja Tööerakonna esindajatest koosneva koalitsioonivalitsuse
1933 – Nõukogude Liidus avati Stalini-nimeline Valge mere – Läänemere kanal, mis rajati orjatööga ja tuhandete vangistatute elu hinnaga
1934 – paavst Pius XI sõitis puhkusele Castel Gandolfosse; esmakordselt pärast 1870. aastat lahkus ametis olev paavst Vatikanist
1934 – Adolf Hitler sai Saksamaa füüreriks ja riigikantsleriks
1937 – Luksemburgis Echternachi linnakeses suri vabadussõjalaste liider Artur Sirk, kukkudes (väidetavalt) välja hotellitoa aknast
1939 – Albert Einstein teatas kirjas USA presidendile Franklin Delano Rooseveltile, et USA võiks alustada aatomiuuringuid
1941 – major Friedrich Kurg, kelle Saksa sõjaväevõimud olid 14. juulil määranud vallutatud Eesti alade partisanide üldjuhiks, avaldas teadaande vabatahtliku relvaorganisatsiooni Omakaitse loomisest. Selle peamiseks ülesandeks kujunes vahiteenistus.
1944 – Teine maailmasõda: "likvideeriti" Auschwitzi koonduslaagri mustlaste blokk – Saksa SS tappis kõik seal kinnipeetud üle 3000 mustlase
1944 – Saksa okupatsioon Eestis: sundmobilisatsioon Saksa armeesse laienes 1926. aastal sündinud noormeestele
1945 – Potsdami konverentsi tulemusena sõlmiti Potsdami leping, millega nähti ette Saksamaa denatsifitseerimine, demilitariseerimine, demokratiseerimine, tehaste sisseseadete demonteerimine reparatsioonimaksteks ning detsentraliseerimine
1963 – USA soovitas ÜRO-l pidada kinni kõik sõjalised tarned Lõuna-Aafrika Vabariiki rassilise eraldatuse poliitika tõttu selles riigis
1966 – loodi Tallinna vanalinna riiklik kaitsetsoon
1971 – USA lubas toetada Hiina Rahvavabariigi ÜRO-sse astumist, kuid teatas samas, et on vastu Hiina Vabariigi ÜRO-st väljaarvamisele
1973 – sündis Bonzo, eesti muusik
1980 – Itaalias Bologna raudteejaamas toimus pommiplahvatus, hukkus 85 inimest ja vigastada sai üle 200
1988 – Nõukogude sõjavägi näitas Ameerika kaitsesekretärile Frank Carluccile uut ülisalajast pommitajat Tupolev Tu-160-t
1990 – Iraagi okupatsioon Kuveidis: pärast vaidlusi nafta ja piiride üle vallutasid Iraagi tankid ja jalavägi Kuveidi, Kuveidi kuninglik perekond põgenes Saudi Araabiasse, USA president George Bush mõistis rünnaku hukka kui varjamatu agressiooni.
1992 – kaitsejõud arreteerisid Alžeerias 50 relvastatud islami ekstremisti ja võtsid oma valdusse peidikud 130 pommiga
1993 – Horvaatia iseseisvussõda: serblased lasksid puruks silla, mis oli ainus maismaaühendus Lõuna-Dalmaatsia ranniku ja ülejäänud Horvaatia vahel
1994 – Bosnia sõda: Serbia ütles Bosnia serblastele, et nood võtaksid vastu rahuplaani või süüdistuse kuriteos oma rahva vastu
2004 – suri Heinrich Mark, Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes 1990–1992
___________________________________________________________
