Kunstnik Rutt Tulving, kelle looming on südamelähedane paljudele inimestele rohketes paikades üle maailma, pühitses detsembrikuus oma 75. juubelit. Juba pikka aega on nad koos abikaasa Endel Tulvinguga jaganud oma elu Toronto ja Eesti vahel — Tallinnas on neil korter vanalinnas — ning ka juubelit pühitseti kodumaal. Seal on neil oma sõprade ring ning proua Tulvingu missioon, mis toob teda ikka ja jälle tagasi — arvestuste järgi on järgmine kodumaa külastus, mis leiab aset juba õige pea, arvult 75.
Rutt Tulving oma koduses ateljees, kus valmivad tema kaunid, lendlevad liblikad, pakkudes ilu ja avastamisrõõmu kunstisõpradele. Foto: K. Tensuda
Kunstnik on sündinud 1930.a. Tartus, elanud hiljem Tallinnas ning lahkus 13aastasena koos emaga Eestist. Tema ema oli Pallase haridusega kunstnik Hilda Mikkelsaar, kelle eeskujul ilmselt valis ka tütar selle oma elualaks. Rutt lõpetas Saksamaal Geislingeni Gümnaasiumi ning siirdus 1951. a. Kanadasse, kus lõpetas 1962. a. Ontario College of Art'i. Hiljem on ta end täiendanud Californias ja Pariisis. Oma näitustega on ta esinenud üle Põhja-Ameerika, Euroopa ja Aasia, paljud neist on olnud personaalnäitused ning ta on võitnud hulgaliselt auhindu ja tunnustusi. Ta on korraldanud näituste ja loengute sarja läbi Hiina, õpetanud kunstikoolis Ontario College of Art, olnud Open Studio Printmakers Workshop'i asutajaliige, Open Studio juhatuse liige, Ontario Society of Artists esimees.
Külaliskunstnik on Rutt Tulving olnud Ruskin School of Art'is Inglismaal Oxfordis, kunstnik residentsis California Ülikoolis Davis'es. 1977. a. valiti ta Kanada Kuningliku Akadeemia liikmeks. Praegu on ta kunstnik residentsis Washingtoni Ülikoolis St. Louis'es. Rutt Tulving on Eesti Kunstnike Koondis Torontos liige, esineb kunstialbumites ja näitustel. Kodumaal on ta korraldanud samuti rohkelt näitusi ja andnud intervjuusid; temast on seal kirjutatud raamat ja tehtud film.
Kuigi sündinud Tartus, on Rutt Tulvingule olnud pikka aega südameasjaks Narva ja sealsed probleemid. Eesti taasiseseisvumise algusaegadest alates on tema kodumaa külastuste üheks põhisihiks ikka Narva, mille heaks tehtavat tööd on võimatu mõõta mis tahes riigi rahas. Ta on sellele linnale annetanud ja andnud, nii materiaalses kui vaimses mõttes, mis on kindlasti oma jälje jätnud tuhandetesse sealsetesse elanikesse. Eriti lastesse, sest töö koolides ongi Rutt Tulvingu põhimissioon. Anda, ilma soovimata midagi ise vastu saada — see kõlab justkui tema moto —, ent see positiivne laeng või elamus, mida tema heateod talle enesele on tagasi toonud, polegi võibolla nii vähe. Rahalise poole pealt ei väsi Rutt Tulving kiitmast oma abikaasat, psühholoogiaprofessor Endel Tulvingut, kes talle seda võimaldab — võib vast aimata, kui palju need reisid koos heategevusega maksma lähevad.
Narva — nagu unustatud, ripakile jäetud tükike Eestimaast — just nii nägi kunstnik algul seda linna, kus elab eestlasi vaid 3% ja on vaid üks eesti kool. Ei teadnud Narvast ja sealsetest oludest väga palju kodu- ega väliseestlased. Arvamused sellest linnast olid paljuski stereotüüpsed: et seal elavad ainult venelased, et seal on palju kuritegevust jne. Proua Tulving püüdis inimestes neid standardmõtteid kummutada, samas alustades isikliku eeskujuga Narvas, kus pidas loenguid koolides, kõneldes maailma kunstielust ja lihtsalt elust enesest, samuti Narva Vene Ülikoolis teda ennast väga huvitaval teemal — Vene tsaarid. Ta on kinkinud oma maale Narva Muuseumile ja koolidele. Praeguseks projektiks on 12 pannood, mida ta maalib Narva kõikidele koolidele; hetkel on neist valminud 10. Ja need kõik on liblikad, mida kunstnik on loonud viimased 15 aastat. Liblikaid on ta maalinud oma Toronto kodus asuvas stuudios sadu ja sadu, neid tuleb aina juurde: Rutt Tulving töötab iga päev ja liblikad tulevad just sellised, kuidas lendab kunstniku fantaasia, sest liblikate maailm elab tema enese sees. Talle on omane abstraktne mõtlemisviis; uuemaks motiiviks piltidel on naise keha, mille ümber sirutuvad liblika tiivad: ja neis tiibades väljendubki see omapära, mis annab tema maalidele just temale omase nüansi. Kunstnik armastab ise tantsida — ja samavõrd tantsulised on ka tema liblikad, mis oma elegantsuses äratavad igas vaatajas ilusaid mõtteid, olgu siis kunstist, tantsust või elust enesest.
Juubeli puhul andis Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond pr. Tulvingule tänukirja, tänades teda pikaajalise isikliku panuse ja väärtustatud abi eest. Narva Muuseumi poolt tänatakse teda kui heldet ajaloo- ja kultuuriväärtuste annetajat, Kanada eestlaste kunsti tutvustajat ning muuseumi truud ja südamelähedast sõpra.
Rutt Tulving plaanib peatselt taas Eestisse sõita. Planeerimisel on ka näitus Tallinnas, ikka liblikatest. Sest see on maailm, mille iluga peaks tutvuma võimalikult palju inimesi. Iluga, mida kunstnik oma hinge kaudu paljudele edasi annab. Suur rõõm on temaga kohtuda.
Palju õnne ja jätkugu seda loominguilu veel paljudeks aastateks.
