Toomas (Tom) Edur (1954) sündis Torontos väliseestlase perekonnas. Kolm aastat mängis Edur profiliigas WHA-s (Cleveland Crusaders) ja kaks NHL-is (Colorado Rockies ja Pittsburgh Penguins).
1990. aastast alates alaliselt Eestis elav Toomas Edur alustas hokimänguga seitsmeselt. 14-aastaselt liitus ta Toronto Marlborose meeskonnaga ja juba oma esimese treeneri valikus asetati ta kaitsemängija kohale. „Ju siis treener vaatas, et olen pikka kasvu ja kaitsesse võeti mängijaid ikka suuremate poiste seast,“ ütleb Edur.
Keskkooli viimases klassis 1973. aastal võitis Edur Toronto Marlborose meeskonnaga Põhja-Ameerika juunioride sarja Memorial Cup’i, mis oli võrdväärne Kanada noortemeistri tiitliga.
„Meeskond oli meil võimas ja võitsime otsustava mängu 13:2. Kuid ajas tagasi minnes leiab sellele ka põhjenduse – meeskonna tuumik oli olnud koos juba kolm aastat. Tundsime üksteist hästi ja olime suured sõbrad,“ rääkis Edur aastate eest.
Tollesse meeskonda kuulusid näiteks ka legendaarse Gordie Howe pojad Mark ja Marty.
Keskkooli lõpetanud Edurile tuli ootamatult kiiresti hea pakkumine tipphokist. 18-aastase eestlase värbas endale vastmoodustatud WHA hokiliiga klubi Cleveland Crusaders. Sest toona kehtinud seadused ei võimaldanud Kanadast pärit juunioridel mängida NHL-is enne 20. eluaastat. Uuel profiliigal WHA-l (1972-1979) aga selline leping puudus. Nii sündis Eduri ja Clevelandi klubi vahel kolmeaastane leping, mille väärtus oli üle 250 000 dollari. 1970ndate keskel oli see väga hea leping.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Kolm järgmist hooaega mängis Edur Clevelandi Crusadersi meeskonnas ja seda edukalt. Edur kuulus meeskonna algviisikusse, mängides ühes kaitsepaaris Paul Shmyriga. 217 kohtumises viskas ta 17 väravat ja andis 79 resultatiivset söötu. Need olid ühed paremad tulemused kaitsemängijate seas. Liiatigi oli tegemist väga noore mängijaga.„Eredalt on meelde jäänud esimene profileeris löödud värav mängus Gordie Howe meeskonna Houstoni vastu,“ on Edur meenutanud. Muide just legendaarne Howe oli see, kes ennustas noorest eestlasest profihoki uut tippkaitsjat.
Sügisel 1976 sai Edurist esimene eestlane NHL-is. Kui Clevelandi peatreener Johnny Wilson sai pakkumise NHL-i Colorado Rockies’ilt, kutsus ta endaga kaasa ka Eduri. Ta sõlmis kolmeaastase lepingu Colorado Rockies’iga, aastapalgaga 100 000 dollarit.
„Kohanemine NHLis läks normaalselt, suuri raskusi ei tekkinud. Olin siis 22-aastane ja lootsin, et mängin vähemalt kümme hooaega,“ meenutab Toomas esimest hooaega maailma kuulsamas hokiliigas.
1976/77 oli siis esimene hooaeg, mil eestlasest hokimees NHL-is mängis. Kaitsemängija Edur oli superliigaski kohe tegija: 7 väravat ja 25 resultatiivset söötu olid korralikud näidud. Eriti kõrge oli tema mängu tulemuslikkuse näit: +14. See oli Colorado meeskonna parim näitaja.
Ent juba järgmiseks hooajaks läksid peatreener Wilson ja esikaitsja Edur Pittsburgh Penguinsi meeskonda. „Rockies’i treener sai pakkumise tugevalt NHL meeskonnalt Penguinsilt ja see tehti ka mulle.“
Nii sai Tom Edurist hooajal 1977/78 maineka klubi parim kaitsja. 10 väravat ja 45 söötu 78 mängus olid head tulemused terves liigas. Ajakirjanduses nimetati Edurit tõeliseks söödumeistriks ning eriti kiideti tema uisutamisoskust.
Ka Edur hindas seda hooaega oma karjääri parimaks, samas oli ta hakanud järjest enam uurima piiblisõna: „Miks inimesed vihkavad üksteist? Kuhu on teel see maailm, kus elame?“ olid tema peamised küsimused.
Ja siis, kui 23-aastane hokimees võinuks hakata NHL-is suurt karjääri tegema, otsustas Edur usulistel kaalutlustel loobuda ja liituda Jehoova tunnistajatega.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
„Ma ei saanud teenida korraga kahte jumalat. Ja kahe NHL-i hooaja jooksul nägin ka profispordi varjukülgi. Alguses mõtlesin küll, et saan ka jäähokiga jätkata, aga kohe mõistsin, et see on silmakirjalik: vaimus tahtsin pühendad ennast usule, aga jääle minnes oli eesmärk teistele inimestele haiget teha,“ meenutab Edur oma loobumist.Kui Edur 1978. aasta suvel teatas klubi juhtkonnale, et otsustab jäähokist loobuda, ei võetud seda esialgu usutavana. NHL-is polnud varem midagi sellist olnud. Arvati, et eestlane tahab lihtsalt paremat lepingut. Eduri advokaadi sõnul algasid läbirääkimised aastapalgaga 200 000 dollarit. Penguins pakkus välja kõiki võimalusi, ka seda, et Edur saaks pühapäeva endale hingamispäevaks.
Viimaks jõudsid pakkumised palganumbrini 700 000 dollarit aasta eest, mis oli tookord lausa astronoomiline summa. Suurim, mida NHL-is ühele kaitsemängijale oli pakutud. Eduri keeldumisel nõuti, et mees ise oma hinna ütleks. Kuid ka kõige ahvatlevamad pakkumised ei andnud tulemust. Penguinsi juhtkond ei mõistnud, et küsimus pole rahas, vaid hokitähest oli saanud tõeline kristlane.
Samas tundsid Eduri vastu huvi teisedki tippklubid. Eelkõige teel tipu suunas liikunud Edmonton Oilers, kes ostiski Pittsburghilt üles Eduri mängija õigused, makstes selle eest klubile päris suure summa.
Esimest korda külastas Edur oma vanemate sünnimaad 1981. aastal. Kaks aastat hiljem tuli ta uuesti. 1989. aastal viibisid nad koos abikaasaga Eestis juba kolm kuud järjest, käisid siis veel korraks Kanadas ja alates juunist 1990 elavad nad alaliselt Tallinnas.
