“21. sajandi Eesti ja Läti on kaks head sõpra, kes pole teineteist alt vedanud ning on jaganud vastastikku toetust ja julgustust,” ütles president Toomas Hendrik Ilves Läti riigipeale Andris Bērziņšile.
“Meie suhete erisust näitab seegi, et teie kui Läti riigipea esimene välisvisiit tői teid just Tallinna ning Eesti on Läti suurimate välisinvestorite seas,” sõnas Ilves.
Ilves tunnustas Läti juhtkonda, kes viimase majanduskriisi ajal tegi vastutustundlikke otsuseid, mis aitasid riigil kriisis vastu pidada. “Me mőlemad – Eesti ja Läti – oleme őppinud vastutustundliku rahandus- ja majanduspoliitika hädavajalikkust ning näinud Euroopa Liidu mőnede riikide näol, mis juhtub, kui reegleid rikutakse,” ütles Eesti riigipea.
“Just kriisis selgub erilise teravusega, kui oluline on kodanike usk oma riiki. See aitab inimestel mőista ja valitsustel korraldada vajalikke muudatusi. Laiemalt aga vajame me samavőrd usku Euroopasse ja euroopalikesse väärtustesse.”
President Ilvese sőnul on Euroopa-usku vaja kinnistada ja süvendada ka Euroopa Liidu naabrusriikides, eriti neis, kes peavad tähtsaks euroopalikke reforme: “Nemad vajavad kogu Euroopa Liidu tuge ja innustust ning nende edu on osa Euroopa edust.”
Piirkondlikest projektidest pidas president Ilves olulisemateks Tallinna-Varssavi raudteeühendust Rail Baltic, milleks on vajalik kőrgetasemeline poliitiline kokkulepe Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Euroopa Komisjoni vahel ning energiakoostööd nii regionaalse loodusliku vedelgaasi terminaali rajamisel kui ka Visaginase tuumajaama ehitamisel.
Ilves őhutas Eesti ja Läti piiriäärseid alasid tihedamale omavahelisele suhtlemisele.
“Schengeni-ruumi laienemine Balti riikidesse avas vahepeal rohtunud väikesed piiriteed Eesti ja Läti vahel. Nüüd on aeg avada end mőlema maa piiriäärsetel kohalikel omavalitsustel, ettevőtjatel, vabakonna esindajatel,” julgustas Eesti riigipea.