Täna andis president Toomas Hendrik Ilves üle noore teadlase preemia, mille pälvis arvutiteadlane Peeter Laud. Ilves rõhutas, et Laud tegeleb tänapäeva maailmas järjest olulisemate teemadega ning e-lahendused, mis Eestis on iseenesest mõistetavad, tekitavad eurooplastes kadedust ja imestust.

Täna andis president Toomas Hendrik Ilves üle Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia summas 4800 eurot, mille pälvis arvutiteadlane Peeter Laud. Ilves rääkis preemiat üle andes, et Laud tegeleb tänapäeva maailmas järjest olulisemate teemadega, millest ei jää puutumata ükski riik.

«Ma ei pea siinkohal vajalikuks hakata üle kordama nüüdseks juba käibetõdesid, et elame küberajastul või et meie e-elulaad peidab endas ka e-haavatavust,» rääkis president. «Väidan, et tänu Peeter Laua ja tema kolleegide tegevusele on ka Eesti ettevõtted, riigiasutused ja kodanikud IT-teadlikkuses maailmas esirinnas ja me peame selle üle uhked olema.»

Ilves lisas, et muutub nõutuks, kui kuuleb, et kaasmaalased, kellest mõned nimetavad end isegi ekspertideks, ütlevad, et Eesti e-riikluse edusammud, rahvusvaheline renomee ja meie küberkaitse teadmistepagas on ülepaisutatud.

«Peeter Laud on üheks parimaks tõestuseks, et see kriitika ei pea paika,» sõnas Ilves. «Meil on maailmatasemel eksperdid.»

Ilves tõi näiteks, et juhtis mõne päeva eest Lissabonis Euroopa Komisjoni kõrgetasemelist e-tervise töögruppi ning e-lahendused, mis meil on iseenesest mõistetavad, tekitavad tema sõnul teistes eurooplastes kadedust ja imestust.

Laud kinnitas, et selline tunnustus on noortele teadlastele motivatsioon.

«Eks ta on sellise noore elu preemia mingil kujul, kuigi ma ennast väga noore teadlasena enam ei tunne,» lisas 34-aastane teadlane.

Ta hindas Eesti arvutiteadlaste taseme väga kõrgeks. Laud tõi võrdluseks Läti, kus on tugevamad teised valdkonnad.

«Lätis on puhas teoreetiline tase väga kõval tasemel, Eestis on selline asi kahjuks puudu,» sõnas ta ning tõi välja, et seevastu on Eesti trumbid näiteks andmeturve, bioinformaatika, hajussüsteemid, keeletehnoloogia ja tarkvaratehnika.

Laud ise on spetsialiseerunud programmeerimiskeele teooriale ja krüptoloogiale. Ta kaitses 2002. aastal doktorikraadi Saksamaal Saarimaa Ülikoolis, olles siis 25-aastane.

Tema teadusuuringute eesmärgiks on olnud turvaintsidentide vältimine keerulistes tarkvarasüsteemides nende süsteemide programmikoodi staatilise analüüsi teel, mis lubab programmide korrektsuses ja turvalisuses veenduda programmi ennast käivitamata.

Laud on üks alusepanijaid arvutuslikult turvalise infovoo ning krüptograafiliste protokollide mehhaniseeritud, arvutuslikult korrektsele analüüsile. Tema väljapakutud meetodid tuginevad ühelt poolt turvaomaduste täpsele spetsifitseerimisele ning teiselt poolt nende omaduste efektiivsetele kontrollimisviisidele.

Laua poolt välja pakutud analüüsimeetodid on olnud aluseks turvalise infovoo ja krüptograafiliste protokollide analüüsi edasisele arengule, ta on üheks krüptoloogia teadussuuna alustajaks Eestis ning alates 2008. aastast üks arvutiteaduse tippkeskuse vedajatest.

Laua teadusuuringuid on publitseeritud mainekates teadusajakirjades ja konverentsikogumikes. Laud on Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna erakorraline dotsent ning Cybernetica AS teadusdirektor.

Toimetas Madis Filippov, reporter PM

Märkmed: