"Eesti kütkeiks ei saa olla sund või hirm või kohustus. Eesti kütkestavus peab seisnema muus. Olla nii meeldiv ja elamiskõlblik kant, et need, kes siin on, soovivad jääda; et need, kes siit läinud, naasevad; ning et ülejäänud, kel oskusi ja teadmisi ja huvi ja armastust meie maa ja rahva vastu, tahavad siia tulla," rääkis president Toomas Hendrik Ilves täna iseseisvuspäeva kõnes Estonias.
Presidendi sõnul on Eesti mõte olla selline maa, kus me ise tahame elada, kus me hoolime ligimesest, kus me oleme sallivad ja tunnustavad ega lasku tigedusse ja kadedusse.
"Maad, kus Sinu nähtud vaeva – eesti keele ja kultuuri õppimist, kooli lõpetamist, ametioskuste omandamist – tasutakse õiglaselt sellega, et kõik edaspidine sõltub vaid su enda töökusest. Aga mitte sellest, kas oled naine, tuled Nasvalt, Narvast või Narvikist, kas su lapsevanemaks on professor või puusepp," ütles president.
"Maad, kus hommikul kooli minev laps leiab vöötraja ja teab, et juhid märkavad teda. Kus kool on tunnustav ja innustav turvaline sõber, mitte ellujäämise areen. Ma pean silmas naabrit, kes hoolib sellest, et üleaedne oma küttepuudega selle külma talve üle elab. Ma pean silmas taipamist, et meie hooldekodudes ja haiglates on meie omad inimesed. Et meie keskel elavad puudega lapsed, keda võiks aidata, nendega aega veeta."
Presidendi sõnul pole meie järgmise põlve ülesandeid, võimalusi ja vajadusi võimalik numbritega kirjeldada näiteks eelarvedefitsiidi või ekspordi mahuna. Neid numbreid tuleb küll järgida ja jälgida, aga see pole elu eesmärk iseenesest.
"Elukvaliteet kui Eesti edasise arengu põhiküsimus on ilmselt tõepoolest paljudele harjumatu mõte. Olen siiski veendunud, et just elukvaliteet mõjutab edaspidi kõige rohkem Eesti elukäiku, ja mitte mineviku hirmud, investeeringute hulk või maksumäärad. Vaid elukvaliteet toob siia maailma parimad ajud ja teeb koos sellega Eestist maailmamajanduse osa," ütles Ilves.
