Euroopa Parlamendi välisasjade Komisjoni aseesimees Toomas Hendrik Ilves kritiseeris Eesti ministreid nende võimetuse ja tahtmatuse üle Euroopa Liidu asjades kaasarääkimisel.

Ilvese hinnangul ei ole selles, et Eesti häält Euroopas kuulda ei ole, süüdi mitte Euroopa Liit, vaid meie enda valitsuse ministrid, ütles Ilves eilses Kuku raadio Välismääraja saates.

«Kui me vaatame, kui palju on Eesti ise osalenud Euroopa Liidus küsimuste arutlemises, mis otseselt väljuvad meie huvisfäärist, siis me peame paratamatult tõdema, et me oleme olematud,» ütles Ilves.

«Stamplause, millega Eesti diplomaadid on paraku sunnitud esinema, on selline, «et me jälgime tähelepanelikult kujunevat olukorda»,» kurjustas ta.

Ilvese sõnul ei ole tekkinud probleemis süüdi eesti välisministeerium, kuna Eesti diplomaadid on ise mures selliste tendentside pärast.
«Ülejäänud ministeeriumid ei adu, et me oleme Euroopa Liidus,» tõdes Ilves.

«Ministrid ise ei käi Brüsselis kohal, Riigikogu Euroopa asjade komisjon on kaua aega asjatult oodanud, et ministrid tuleksid selgitaksid neile, millest nad Euroopas räägivad,» ütles Ilves.

Ilvese hinnangul ei suuda Eesti võita liitlasi, kui meil puuduvad selged seisukohad mitmetes Euroopa Liidu küsimustes.

«See lähenemine, et kui asi meid otseselt ei puuduta, siis me ei võta seisukohta, tähendab, et me marginaliseerume,» hoiatas Ilves.

«Miks me arvame, et näiteks Saksamaa, Prantsusmaa või Itaalia peaksid huvituma meie probleemidest, kui meil ei ole absoluutselt ühtki seisukohta nende küsimustes,» ütles Ilves

Seejuures ei olnud Ilvesel etteheiteid Eesti peaministrile Andrus Ansipile ja välisministrile Urmas Paetile, kes on Ilvese hinnangul tublit tööd teinud.

«Küsimus on hoopis teistes ministrites, kes ei ole veel adunud, et me ei ole enam täiesti üksik väikeriik, kus saab tegeleda oma väikeste rahakantimistega, vaid me oleme osa Euroopa Liidust,» tõdes Ilves.

Välismääraja saatest võttis osa ka Eesti saadik NATO juures Harri Tiido, kes enda sõnul on mõningatele valitsuserakondade poliitikutel soovitanud valida ministreid keeleoskuse järgi.

«Ministrid peaksid õppima rääkima ja ministrid peaksid õppima rääkima võõrkeeles,» ütles Tiido.

«Keelte- ja esinemisoskus võiks olla üheks eeltingimuseks ministriks saamisel,» leidis Tiido.

Märkmed: