Anname allpool eesti pressis ilmunud materjalide põhjal sellest erilisest ja pidulikust päevast kokkuvõtliku ülevaate.
President Toomas Hendrik Ilves oma venna Andresega.
Foto: Toomas Marley
Foto: Toomas Marley
Kell 14.00 sahisesid presidendi kantselei lossi ette välisministeeriumi autod, millest väljusid presidendiks valitud Toomas Hendrik Ilves, tema abikaasa Evelin, julgestuspolitseinikud ja ihukaitsjad.
Auvahtkonna vahelt läbi, astus mööda punast vaipa Ilvestele vastu president Arnold Rüütel abikaasa Ingridiga. Koos siirduti kantselei ruumidesse, kus president Rüütel tutvustas oma järeltulijale kantselei töötajaid ja olmet.
Seejärel kihutati koos politseieskordi saatel Toompeale, kus nad võeti vastu presidendi marsiga. Sealt mindi riigikogu saali.
Ilvese ametisseastumise tseremooniale olid tulnud riigikohtu esimees Märt Rask, kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts, eurovolinik Siim Kallas, riigikontrolör Mihkel Oviir jt. Kohal oli ka president Lennart Meri lesk Helle Meri.
Riigikogu 101 liikmest viibis saalis 96. Hümni ettelaulmiseks oli kohal rahvusmeeskoor.
Esmalt pidas kõne president Arnold Rüütel. Siinkohal mõningaid tsitaate tema kõnest:
„Kasutan veel kord võimalust, et väljendada sügavat tänutunnet eesti rahvale kõigi tema saavutuste eest.“
„Lubasin, et teen presidendina põhiseaduse piires kõik endast oleneva, et vähendada lõhet erinevate sotsiaalsete kihtide, poliitiliste jõudude ja võimutasandite vahel.“
„Olen ka varem toonud esile vajadust tugevdada koostöö- ja ühisvastutuse vaimu. Seda tahan meile kõigile soovida ka edaspidiseks.“
Ta teenis pika tänuaplausi, millele järgnes värske presidendi Toomas Hendrik Ilveses presidendivanne. Rüütel sättis Ilvese kaela Maarjamaa Risti keti, millele reageeriti samuti aplausiga. Presidendivahetus oli toimunud.
Järgnes Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne, mille press pealkirjastas: „Teeme Eesti suuremaks!“
Uus president tõdes, et riigina ja rahvana on meil viimasel ajal läinud hästi. „Majandus kosub, palk ja pension tõuseb, rahva elujärg paraneb. Eesti kuulub NATO-sse ja Euroopa Liitu. Oleme jõudnud sihtideni, mis vaid üks inimpõlv tagasi, 1986. aastal, kuulusid sahtlisse kirjutatud ulmeromaani,“ ütles Ilves.
Samas küsis ta, kas rahval ja riigil on ka seesmiselt niisama hästi läinud: „Mis on juhtunud meie unistuste riigiga, demokraatlise Eesti Wabariigiga, kui selle kodanikud kardavad avaldada vabalt oma arvamust; kui kodanikud on hakanud tundma hirmu ja meelehärmi soovi ees käituda kodanikena, talitada oma kodanikukohustuse ja südametunnistuse järgi?“
Ilves taunis asjaolu, et maapiirkondade areng on seatud sõltuvusse kohalike otsustajate parteilisest kuulekusest, mitte aga kohaliku rahva vajadustest.
President kutsus üles suhtuma võrdselt kõigisse Eestis elavatesse inimestesse, öeldes: „Kui me soovime, et kõik inimesed Eestis viie aasta pärast tunneksid uhkust, et nad elavad just Eestis ja mitte mujal, siis peame mõtlema kõigile oma kaaskondlastele, nende rahvusest, päritolust ja usutunnistusest hoolimata.“
President rõhutas, et Eesti rahvas peab tundma, et Eesti hoolib; et nad elavad riigis, kus neist hoolitakse. „Kui me tahame, et meie maa oleks Euroopas kõrgel kohal majanduskasvu ja heaolu pingereas, mitte aga enesetappude ja depressiooni põdejate edetabelis, siis me peame hoolima,“ ütles Ilves.
„Mulle pole kunagi meeldinud küsimus „kas me siis sellist Eestit tahtsime?!” See küsimus sõnastab jõuetu allaandmise. Meie riik pole mitte soovimise või tahtmise, vaid tegutsemise tulemus. Meie riik on igal oma eksisteerimise hetkel meie endi, kodanike, mitte aga Moskva, Brüsseli või Rahvusvahelise Valuutafondi looming. Meie riiki pole loonud ükski eraisik, ükski valitsus, erakond ega firma. Eestit peame julgelt ja sihikindlalt kujundama meie ise, meie kõik, iga päev. Küsima peab seetõttu hoopis nii: „millist Eestit me tahame pärandada oma lastele?“ Siit koorub ka meie ees seisev ülesanne ja sihiseade: kuidas edasi? Teeme Eesti suuremaks! See on üleskutse teile, armas rahvas, riigikogule ja valitsusele, mulle endale – meile kõigile,“ kõneles president Ilves.
Kõne terviktekst on kättesaadav koduleheküljel www.president.ee.
Sealsamas lisati Ilvese fraki juurde ka sinine särp, ja kaks riigi tähtsamat perekonda läksid riigikogu esimehe Toomas Vareki ruumidesse, kus pakuti piduliku sündmuse puhul pokaal shampanjat ja president Ilves tegi sissekande riigikogu auraamatusse.
Kell 15.45 jätkus tseremoonia Lossi platsil. Kokkulepitult beezhides kostüümides pr Ilves ja pr Rüütel saatsid oma abikaasad läbi Toompea lossi tagahoovi parlamendihoone ette, kus auvahtkond neid ootas. Vahtkonnaga tervitused vahetatud, suunati Ilves kohe numbrimärgi asemel riigivappi kandvasse Rüütli endisesse ametiautosse.
Sealt mindi tänujumalateenistusele Kaarli kirikusse ja hiljem õhtusele pidulikule vastuvõtule Kadrioru vanasse lossi.
Seal jättis president Rüütel hüvasti ja vabariigi president Toomas Hendrik Ilves tutvus Eesti diplomaatilise korpuse, kõrgete riigiametnike ja põhiseaduslike institutsioonide juhtidega.
(Eesti ajakirjanduses ilmunu põhjal EE)
