04. oktoober 2012 06:00
Kuigi Eesti Panga uus president on lubanud VEB Fondiga seonduvas tõe päevavalgele tuua, tundub, et keskpanga eelmistel presidentidel olid teistsugused plaanid.
Neli kuud tagasi ilmus Eesti Ekspressis ja Delfis uudis Vahur Krafti allkirjaga dokumendist, milles oli võltsitud andmeid, et saada kätte rohkem kui 32 miljonit dollarit Venemaa Välismajanduspangas (Vnešekonombank - VEB) külmutatud arvetelt. Suurvarguse „tehnilist poolt“ valgustavad detailid tulid ilmsiks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses Riigikogu VEB Fondi otsuse üle ning sellest ajast saati on seda kommenteerinud paljud teisedki meediakanalid.
Kogu asja juures on aga huvitav see, et kuigi praegu Nordea panga Eesti haru juhatuse esimehe ametit pidaval Vahur Kraftil on olnud piisavalt aega need süüdistused ümber lükata ja tollaseid sündmusi seletada, on ta olnud vait nagu sukk, mis on demokraatlikus riigis kodanike suhtes uskumatult üleolev käitumine.
Kes mõtles välja 32 miljoni dollari triki?
Kes mõtles välja triki, millega kantida 32 miljoni dollari väärtuses Eesti Pangale ja Vabariigi Valitsusele kuulunud nõudeid läbi Vene firma TSL International?
9.2.1995 saabus VEBist Eesti Panka kiri president Siim Kallase nimele. Selles paluti sise-valuutavõla reguleerimise raames andmeid VEBi klientidest Vene residentide kohta;
5.4.1995 saadab Eesti Pank VEBi vastuse. Kokku on selliseid vene ettevõtteid kolm, pluss 0 dollari suuruse nõudega registrisse kirjutatud TSL International. Eesti juurtega vene viinavabrikandi Aleksandr Arvidi poeg Matt’i firma nimele kirjutatigi 32 miljoni dollariline nõue. Kirjale kirjutab alla Vahur Kraft kui keskpanga presidendi kohusetäitja.
Samal ajal toimusid järgmised sündmused:
5.3.1995 toimusid Riigikogu valimised. Valimisringkonnas nr 1 kandideerinud Siim Kallas kogus Reformierakonna nimekirjas 10 459 häält ja osutus valituks;
11.3.1995 kogunes Riigikogu VIII koosseis;
18.4.1995 otsustas Eesti Panga nõukogu teha Eesti Vabariigi presidendile Lennart Merile ettepaneku rahuldada Siim Kallase avaldus 20. märtsist tema vabastamise kohta Eesti Panga presidendi ametikohalt seoses valimisega Riigikogu liikmeks;
19.4.1995 Vabariigi presidendi otsus Siim Kallase ametist vabastamise kohta. Kallas vabastati ametist tagasiulatuvalt alates 21. märtsist 1995;
24.4.1995 Eesti Panga nõukogu otsustas teha eesti Vabariigi presidendile Lennart Merile ettepaneku nimetada Eesti Panga presidendiks panga asepresident Vahur Kraft;
27.4.1995 Vabariigi president Lennart Meri nimetas Eesti Panga presidendiks panga senise asepresidendi Vahur Krafti.
Teisisõnu oli Siim Kallas Eesti Panga vastuse kirjutamise ajal faktiliselt veel president. Alles 18. aprillil otsustas keskpanga nõukogu teha ettepaneku vabastada selleks ajaks juba üle kuu Riigikogus istunud Kallas ametist. Miks asus keskpanga nõukogu rahuldama Kallase väidetavat lahkumisavaldust 20. märtsist? Ja miks selline kuupäev, üle nädala pärast uue parlamendikoosseisu töö algust? Seletus võib peituda selles, et Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse ning Keskerakonna koalitsioonivalitsus astus ametisse 17.4.1995 ja Kallas kaalus oma valikuid viimase hetkeni. Igal juhul on selge, et selle räpase looga on peale Krafti seotud ka Kallas. Idee algupärandi autorluse selgitamiseks oleks ühiskonnale äärmiselt tervistav kuulata mõlema härra selgitusi.
Kui kogu VEBi saaga esimeseks värskendavaks märgiks oli äsja Eesti Panga uue presidendi Ardo Hanssoni Postimehele antud kinnitus, et ta teeb kõik tõe päevavalgele toomiseks selles loos, siis paraku ütleb märgi teine pool seda, et keskpanga eelmised presidendid Siim Kallas, Vahur Kraft ja Andres Lipstok olid huvitatud tõe varjamisest.
1. septembril 2008. aastal esitas EfTEN Capital AS Finantsinspektsioonile avalduse fondivalitseja tegevusloa taotlemiseks. Üheks nõukogu liikmeks oli endine pankur Olari Taal. Finantsinspektsioonile piisas Taali tegudest Hoiupangas seoses Daiwa afääriga, et tegevusloa andmisest keelduda ja ettevõte sai selle alles pärast endise pankuri nõukogust tagasikutsumist.
Samas ei ole Taali kunagi üheski Daiwa afääriga seotud haldusõiguse rikkumises süüdi mõistetud ega kriminaalkorras karistatud. Olari Taal kaebas Finantsinspektsiooni kohtusse ja jäi kaotajaks. Loo aluseks olnud Finantsinspektsiooni kirjas leiti: „…Olari Taal ei pruugi olla sobiv isik fondivalitsejat juhtima.“ Eelnevast tulenevalt võib sõnastada avaliku küsimuse Nordea pangale - ka Eesti filiaali juhataja Vahur Kraft ei pruugi olla sobiv isik...
Samal teemal: http://www.reporter.ee/2012/10...
